Harrastusteater Kehra Nukk alustas tegevust 20. oktoobril 1963. aastal Lea Sibul-Poola juhatusel. Viis aastat hiljem sai trupp rahva- ehk harrastusteatri nimetuse. Praegu tegutseb 55. hooaega alustanud MTÜ Kehra Nukk Kehras Anija valla kultuurikeskuse ruumides.

Alates lõppevast suvest on nukuteater mittetulundusühing. Uued on ka selle juhid. Õigem on öelda, et Margit Aasmaa ning Annely Pakkane on aastate jooksul kasvanud koos nukkude, etenduste ja ringreisidega. Näitlejastaaži tuleb neil kahe peale rohkemgi, kui Kehra Nukul aastaid. Harju Eluga vestlesid tänased eestvedajad augusti lõpus.

Milline näeb välja teatri 55. hooaeg?

Margit Aasmaa: Lähiaja suurim ülesanne ja siht on jõuluetenduse väljatoomine. Oleme sellest suvest iseseisev MTÜ, mitte enam kultuurikeskuse alluvuses. Selle kalendriaasta lõpuni on Anija vald meile raha eraldanud. Eelarveaasta kestab teatavasti jaanuarist detsembrini, hooaeg aga sügisest sügiseni. Eks uuel aastal tegutsemiseks kirjutame taotluse. Nüüd siis lähemalt jõuluetendusest. Kasutame selleks juba varem valmisolevat näidendit, mitte ei kirjuta ise originaalloomingut. Kohandame ja lühendame seda vastavalt vajadusele. Tegemist on Ungari tükiga “Valge muinasjutt”. Seda on Kehra Nukk ka varem mänginud. Kuid tükk on väga armas ja lastele sobiv. Selles on palju hoolivust ja headust. Jõuluvana või päkapikke etenduses pole, küll aga palju loomi. Sisu räägib ühest kassist, kes eksib metsas ära. Ta leiab endale sealt uued sõbrad ning lõpuks tekibki küsimus: kas minna tagasi peremehe juurde või jääda metsa elama.

Kas valmistate etenduse tarbeks ka uusi nukke?

Margit Aasmaa: Uusi nukke ei tee. Kasutame ära aastate eest valmistatud nukud. Need tegi veel meie alustaja ning suur õpetaja Lea Sibul-Poola. Nukud vajavad pisut korrastamist ning värskendamist. “Valge muinasjutt” on klassikaline sirmietendus. Kasutame pulknukkusid, mida saab hoida kahe käega.
Tüki mängimiseks on tarvis nelja inimest. Mina ja Annely Pakkane oleme kindlalt rollides. Lisaks tahame saada mängima Kehra gümnaasiumi koolitüdrukuid.

Annely Pakkane: Jõuluetendustega on viimastel aastatel olnud tihti nii, et kui me neid Vanamõisas mängime, siis on õues 5-6 kraadi sooja, muda ja vihm. Meil aga jõulumaa ning mängulumi. Aga laps vähemalt näeb lavalt, milline talv peab olema.

“See pooleli kudumisega sokk meeldib lastele väga,” räägib Aasmaa. 

Kuidas lapsed etendusi jälgivad? Kas huvi ehtsate nukkude vastu on olemas või igatsetakse virtuaalmänge arvutis ja nutitelefonis?

Margit Aasmaa: Lapsele meeldib selline teater väga. Mina ise tegelen ka monoetendustega. Mängin laual, kus nukud väga väikesed. Kui ma jälgin etenduse ajal last, siis tema näeb ainult näiteks Punamütsikest. Ta on täielikult loo sees ja haardes. Laps tahab nukuga rääkida ja teda isegi ohtude eest hoiatada.

Annely Pakkane: Lapsed lähevad mänguga hästi kaasa. Ja see on väga tore. Julgemad tulevad isegi etenduse järel lava taha, võtavad nuku kätte ja suhtlevad temaga. Loomulikult sõltub palju etendusest ning näitlejatest.

Kuidas Teie teekond Kehra Nukku alguse sai?

Margit Aasmaa: See oli ammu, ehk juba eelmisel sajandil. Ametlikult tulin Kehra Nukku 1978. aastal. Enne seda osalesin Lea Sibul-Poola juhitud Kehra kooli nukuringis. Seega olen peaaegu sünnist saati nukkudega mänginud.

Annely Pakkane: Olen nukuteatris alates aastast 1990. Kaks aastat hiljem läks Lea Sibul-Poola Hiiumaale ning juhtimise võttis üle Sirje Põlendik. Põhiliselt olnud näitleja, kuid olen ka kirjutanud näidendeid ja teinud muusikalist kujundust. Näiteks on minu kirjutatud “Kadunud sokkide paradiis” ja “Lugu koerpikust”. Neli aastat tagasi tõime lavale Kehra Nuku 50 juubeli auks minu kirjutatud etenduse “Piibelehe neitsi 50 aastat hiljem ehk Hiiglane lilleriigis”. “Piibelehe neitsi” oli Kehra Nuku esimene etendus aastal 1963. Laulusõnade loomine on kõige selle juurde kuuluv boonus.

Põhiliselt mängite ikka ringsõitudel?

Margit Aasmaa: Põhiliselt ikka ringsõidud. Harjus ja ka kaugemal. Sest kui ainult siin rahvamajas tükke mängida, siis same anda vast 4-5 etendust. Pärast seda on kõik ümbruskonna lapsed etendust juba näinud. Reisime koolides, rahvamajades ja lasteaedades. Kehras ja Anija mõisas oleme osalenud ka jõulumaade programmides.

Kas mõnikord mängimine ka ära väsitab?

Margit ja Annely: Pärast jõulumaad on küll mõnikord selline tunne, et enam ei jaksa. Tahaks saaks jõuluajal kodus ka oma praadi teha ning rahulikult olla. Vanamõisa jõulumaal on tavaliselt 3-4 etendust päevas. Hea on see, et etenduse dekoratsioonid üles jätta. Ringsõidul on tavaline teekond seline: nukud ja dekoratsioonid majast autosse, lavale üles, pärast etendust koost lahti, autosse ning jälle uude kohta.

Kui pikad Kehra Nuku etendused tavaliselt on?

Margit Aasmaa: Tavaliselt 30-45 minutit. Eelkooliealine laps kannatab rahulikult pool tundi. Algkooli lapsed kuni 45 minutit. Üle selle peab olema laval midagi väga erakordset ja kaasakiskuvat. Eks peab jälgima, et etendus oleks kaasahaarav. Paljud on küll harjunud Cartooni multifilmidega, kus pidevalt midagi sähvib. Meie etendustes on pearõhk ikkagi tekstil ning mängul.

Annely Pakkane kohendab kastis olevaid “Onu Remuse juttude” tegelasi. 

TEAVE: MTÜ Kehra Nukk
• Harrastusteater Kehra Nukk alustas tegevust 20. oktoobril 1963. aastal Lea Sibul-Poola juhatusel. 1968. aastal omistati teatrile rahvateatri (harrastusteatri) nimetus. Teater tegutseb Anija valla kultuurikeskuse juures.
• Aastatel 1990-1996 juhendas teatrit Sirje Põlendik. 1996-1999 oli juhendajaks Margit Aasmaa. Aastast 1999 oli teatri juht jälle Sirje Põlendik. Tänavusest hilissuvest on juhid Margit Aasmaa ja Annely Pakane.
• Teater on käinud välisreisidel muuhulgas Soomes, Norras, Taanis. Aastas tuleb välja kaks etendust, üks nendest on kindlasti jõuluetendus.
• Teater mängib sirmietendusi, avatud lavaga etendusi ja varjuteatrit. Peamiselt antakse etendusi lasteaedades. Samuti esinetakse koolides ja muudes asutustes. Põhiliselt on Kehra Nukk ringreisiteater.
• Vaata lisa: http://anijavallakultuur.ee/index.php/kehra-nukk/