Mina olen Gustav. Mina Ranel. Minu nimi on Jeeva. Üksteise võidu tutvustavad ennast Kehra uue lasteaia, Lastetare mudilased uudishimulikule võõrale.

Ja räägivad kohe ära ka oma esimesed muljed uuest majast: põnev on, sest mänguasjad on uued; valgust on palju, toad ja aknad on suured; süüa saab hästi ja palju saab õues käia; rühmadel on nii ilusad nimed, meie oleme Siilitare rühm. Nüüd on kõik saladused räägitud.

Õpetaja Külliki Heris ainult naerab selle jutuvadina peale. „Aga rühmade nimed on meil tõesti lastepärased. Peale Siilitare on meil veel Piilutare, Kiisutare, Tibutare… Kokku üheksa tare, üks suur Lastetare,“ kõneleb Heris.

„Eks lastele oli uude majja kolimine sama suur elamus kui meile, pedagoogidelegi,“ meenutab lasteaia juhataja Maret Kivistu läinud aasta detsembrit. Ka juhataja Maret on lasteaias käesoleval ametikohal suhteliselt uus, jõudnud juhi ametis olla vaid viis kuud. Lasteaed on talle iseenesest tuttav, sest ta on töötanud siin varem nii liikumisõpetaja, õppealajuhataja kui rühmaõpetajana. Tema kureerida on aga Anija valla kõik kolm lasteaeda, kus käib kokku 300 last ning kus töötab 81 inimest (halduspersonal).

„Ootasime selle lasteaia ehitamist kaua,“ meenutab majandusjuhataja Triin Vespere. „Ikka lükkus edasi. Kui aga ehitus algas, siis läks kõik ruttu. Ehitajad olid tublid. Käisime iga nädal vaatamas, kuidas edeneb, kas võime hakata kolima,“ naerab majandusjuhataja. Läinud aasta lõpus oligi ehitus valmis ja kõik see pere kolis uude majja, Lastetarre. „Nüüd on siin üheksas rühmas kokku 140 last.“ räägib ta.

Nutikaile tuleb nutituba

Kui on uus lasteaed, peab seal kindlasti olema ka midagi uut ja põnevat, mida mujal veel ei ole. „Meil on sisustamisel nutituba,“ kutsub juhataja ajakirjaniku ühte keskmise suurusega ruumi, kus on madalad lauad, nende ümber toolid. „Töökohad“ mudilastele. Seinal on aga suur televiisor.

„Tegelikult on see interaktiivne tahvel, lihtsamalt öeldes nutitahvel. Selle abil saab läbi viia digitaalõpet,“ tutvustab majandusjuhataja moodsaimat õpivahendit. Teised robootikaks vajalikud õppevahendid on seal samuti olemas. „Õpetajad meil veel ise õpivad robootikat, saame ju aru, et ilma selleta ei saa tänapäeval ka üks lasteaiaõpetaja,“ teab juhataja.

Lasteaia juhataja Maret Kivistu ja majandusjuhataja Triin Vespere. Fotod Ülo Russak 

Spordimaailmas on Kehra tuntud küll käsipallikantsina, aga Lastetares on sisustamisel hoopis maadlussaal, kuhu sügisel on plaanitud ka maadlusmatt. Selleks ajaks tahetakse leida ka maadlustreener. „Käsipallitreeningutel saavad lapsed ka käia. Valikuvõimalus peab olema,“ täpsustab majandusjuhataja Triin Vespere. Tänapäeva spordisaali juures on endastmõistetavalt ka riietus- ja duširuumid.

„Spordisaal on tulevikus kasutamiseks mõeldud ka kogukonnale, Kehra spordihuvilistele. Nii nagu lasteaia suur saalgi, saab siingi korraldada koosviibimisi, helitehnika ja muu vajalik on olemas. Maja on projekteeritud ja ehitatud universaalsena, mõeldud nii lastele kui õhtul kogukonnale kasutamiseks. Väga ratsionaalne,“ leiab juhataja Maret Kivistu.

Eriti rõõmustab lasteaia juhtkond selle üle, et eraldi kabinetid on nüüd tugispetsialistidel, logopeedil, eripedagoogil ja psühholoogil.

Keelekümblus

Kehra on tuntud ka linnana, kus elab ja töötab ka palju muukeelset rahvast. Kindlasti kajastub see ka lasteaia igapäevaelus. „Meil on kaks keelekümbluse rühma, mis on osalise keelekümbluse metoodikaga. See tähendab, et ühel päeval on venekeelne õpetaja ja õpe, teisel päeval eestikeelne õpetaja, kes õpetab lapsi ainult eesti keeles. Muukeelset personali on meil ka, aga suhtlustasandil valdavad nad hästi eesti keelt, saame kõik oma jutud aetud. Muukeelsed lapsed saavad selgeks eesti keele algtaseme, koolis jätkavad keelekümblusmetoodikaga vastavas klassis,“ räägib juhataja Maret Kivistu.

Kuna Kehra on vastu võtnud ka sõjapõgenikke, siis on lasteaias nüüd varasemast rohkem muukeelseid lapsi. „Sügisel oli meil 11 väikest ukrainlast, osa neist on tänaseks tagasi läinud, mõned jälle juurde tulnud. Ukraina lapsed oleme suunanud ka keelekümblusrühma, mõned on ka eestikeelses rühmas,“ räägib juhataja.

Tema sõnadest võib välja lugeda – Kehra uus lasteaed tegutseb tänapäevastes oludes.

Investeerime lastesse!
Jaanus Kalev, Anija volikogu esimees

Plaan lasteaia rekonstrueerimiseks tekkis neli aastat tagasi, kui avastasime, et vanas majas oli torustiku lekkest tekkinud seenekahjustus. Õnneks avanes Euroopa Liidu abiprojektides nn CO2 meede. Meie taotlus rahuldati, toetussummaks määrati 1,03 miljonit, kogu ehituse maksumuseks kujunes kolm miljonit eurot.

Tegemist on nii vallale kui kogu piirkonnale olulise hoonega, sest Kehras ei ole viimased 18 aastat uusi avalikke hooneid ehitatud. Viimati valmis uue hoonena 2004. aastal Kehra gümnaasiumi spordihoone. Lasteaedade ehitus seisma ei jää, juba uuest eelarvest planeerime sellesama Lastetare hoone laiendust kahe rühmaruumi näol maksumusega 500 000 eurot.