Palavalt küttev päike ja tavalisest suvesoojusest kõrgemad temperatuurid tekitavad tunde, et keha vajab tavapärasest rohkem vitamiine, päike kurnab ja mineraalid väljuvad kehast iga minutiga. Tekib mõte, et kindlasti on kehas just selle kuumuse tõttu millegi defitsiit.

Toidulisandeid, mis sisaldavad mineraale ja vitamiine, on küll lihtne kasutada ja erinevate protseduuridega viiakse aineid kiirelt organismi, kuid kas keha neid päriselt vajab? Öeldakse, et keha annab märku, kui midagi lisaks tahab. Kui inimest valdab tunne, et tal on vitamiine vaja, siis võiks alustada eelkõige juurviljadest, puuviljadest ja normaalsest ning tasakaalustatud toitumisest.

Vedeliku tarbimine on väga olulisel kohal ja päevane kehale vajalik kogus peaks saama rahuldatud. Inimese veevajadus on umbes 35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimese päevane veevajadus on umbes 2 liitrit, kuid see ei tähenda, et peaks kindlasti just selle koguse vett ära jooma – vett saab ka toidust, mahladest ja muudest jookidest. Lisaks tuleb arvestada, et veevajadus sõltub aktiivsusest, tervislikust seisundist, kliimast ja ka soolade tarbimisest.

Tervislik elustiil ja toitumine on tähtsal kohal

„Kui inimene on väsinud või tunneb end halvasti, tuleb üle vaadata oma elurütm ja arvestada, et nädalaid/kuid kestnud ületöötamist ei saa kompenseerida pelgalt mõnenädalase tervisliku elustiiliga. Mõnikord taastub hea enesetunne alles aastatega, mõnikord ei taastugi,“ räägib perearst Karmen Joller oma Facebooki postituses. Karmeni sõnul võib ajutine halb enesetunne ka normaalne olla. See võib olla tingitud füsioloogilistest protsessidest, mida elustiili ega meditsiiniprotseduuridega mõjutada ei saagi, vähemalt mitte rohkem, kui paariks päevaks.

Kui toitumine on tasakaalustatud, suure palavusega ei unustata ära söömist, liikumist, kvaliteetset und ja puhta vee joomist, ei olegi vaja lisaaineid tarbida. Ka tundide viisi päikese käes lesimine ei ole kuigi mõistlik. Päikesekaitsevahendeid peab kasutama ka kergelt pilvise ilmaga, vees jahutamine küll annab kehale parema enesetunde, kuid päikese eest see ei kaitse.

Vitamiini infusioonid ei ole kiirtee

Üha enam on eriti noorte seas näha tõusvat trendi enne puhkust ja pidu läbi viia protseduur, mille käigus lastakse mineraalained ja vitamiinid veeni kaudu organismi. Isegi kui toidulaud on puudulik või elustiil ei ole kõige tervislikum ei tasu ikkagi mõtlematult tilguti alla kippuda. Kui tõesti on vajadus vitamiinide ja mineraalide järele, siis suukaudsed preparaadid täidavad oma eesmärki.

Jällegi, ka seda peaks tegema juhul, kui toidulaua korrigeerimine soovitud tulemusi ei too. Vitamiine peab eelkõige tarbima kindlates olukordades – näiteks rasedana, kroonilise haigusega ja teatud ravimeid tarbides, selles osas saab soovitust küsida meedikult. Eesti kliimas peaks regulaarselt tarbima vaid D-vitamiini ja seda eriti talvekuudel. Vereanalüüse erinevate vitamiinide ja mineraalide kontrolliks ei ole vaja lihtsalt niisama teha. Tuleb meeles pidada, et inimese tervislikust seisundist arusaamiseks pole analüüsid ja uuringud sageli vajalikud.

Kui inimene on väsinud või tunneb end halvasti, tuleb üle vaadata oma elurütm ja arvestada, et nädalaid/kuid kestnud ületöötamist ei saa kompenseerida pelgalt mõnenädalase tervisliku elustiiliga.

Kui enesetunne on halb, tasub esmalt pereõe või perearstiga konsulteerida. Kui meediku arvates on analüüse vaja, valitakse just konkreetse inimese tervisest lähtuvalt sobivad analüüsid ja need on tasuta.

Vähim sekkumine

„Vereanalüüsides nähtav mineraalainete ja vitamiinide taseme kõikumine ei pruugi tähendada puudust või ülejääki, tegu võib olla ajutise või isegi päeva jooksul toimuva füsioloogilise kõikumisega. Isegi kui puudujääk on olemas, ei pruugi see olla infusiooniga lahendatav, sellisel juhul tuleb hoolikalt välja selgitada seisundi põhjused ja üks vereanalüüs ei pruugi olla piisav,“ selgitab Karmen Joller.

„Liiter vedelikku veeni lastuna parandab kindlasti enesetunnet, eriti inimesel, kes tarbib vett igapäevaselt liiga vähe. Samuti parandab enesetunnet meeldiv seltskond ja tunnike puhkamist keset tööpäeva. Meditsiini üheks oluliseks põhimõtteks on just inimese ohutuse huvides valida vähimat sekkumist eeldav meetod – infusioon on läbi naha tungimine, seega oluliselt suurem sekkumine, kui näiteks ravimite manustamine suukaudselt. Vitamiinide suukaudsed preparaadid on olemas ja kättesaadavad. Veel enam: vitamiinid saame kätte ka igapäevasest toidust ja terve inimene peaks meie kliimas lisaks tarvitama vaid D-vitamiini ja sedagi mitte veeni,“ lisab ta.