Veebruaris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 24%, näidates tugevat kasvu juba kuus kuud järjest. Käesoleva kahe esimese kuuga on kaupade eksport suurenenud 14%. Selline tugev kaupade eksport ei ole aga laiapõhjaline, kuna ligi kolmveerand veebruarikuisest kasvust tuli õlitoodetest. Lisaks õlitoodetele suurenes palju ka puittoodete eksport.
Osalt aitas nii kiirele ekspordikasvule kaasa baasiefekt – eelmise aasta veebruaris tegi eksport tugeva kukkumise ja viis võrdlusbaasi madalamale – kuid ka ilma selleta oli kaupade väljaveo kasv tugev. Baasiefekt mõjutab ekspordi kasvunumbreid eriti tugevasti aprillis ja mais, kuna aasta tagasi viis pandeemia nii maailmakaubanduse tervikuna kui ka Eesti ekspordi sügavasse langusesse.
USA osakaal ekspordikasvu on ligi kolmandik
Õlitoodete väljavedu on sel aastal suurenenud valdavalt EL välistesse riikidesse – Singapuri, USA-sse, Saudi Araabiasse, Indiasse, aga ka Hollandisse, kuid selle riigi sadamatest viiakse õlitooteid edasi ka teistesse riikidesse. Kui vaadata kõiki kaupu, siis on selle aasta kahe kuuga suurenenud väljavedu enim USA-sse, Singapuri, Saudi-Araabiasse, Hollandisse, Rootsi, Saksamaale ja Indiasse, kusjuures USA osakaal on selles kasvus üle 30%. Ekspordikasv USA-sse tuleb peamiselt õlitoodetest ja kommunikatsiooniseadmetest. Kõige enam on eksport sel aastal aga vähenenud Soome, Türgisse, Taani ja Belgiasse.
Tugeva ekspordikasvu taustal on üllatav näha töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – tootmismahu langust. Statistikaameti arvestuste järgi vähenes töötleva tööstuse tootmismaht veebruaris 10% ning selle aasta kahe kuuga ligi 6%. Ka seda näitajat mõjutas baasiefekt, kuid see oli hoopis vastupidise mõjuga – möödunud aasta veebruaris tegi töötleva tööstuse tootmismaht ühekordse tugeva kasvu ja viis võrdlusbaasi kõrgemale. Samas oli ka ilma seda baasiefekti arvestamata töötleva tööstuse tootmismaht nüüd languses.
Kaupade ekspordi ja töötleva tööstuse tootmismahu muutused on ka varem erinenud, kuid viimase poole aastaga on see vahe aina suuremaks läinud ja oli veebruaris viimase 10 aasta suurim. Töötleva tööstuse nii tugev langus on üllatav ka seetõttu, et Statistikaameti arvestuste järgi vähenes veebruaris selle majandusharu eksport – mis moodustab 69% töötleva tööstuse toodangust – 4%. Töötleva tööstuse 23-st tegevusalast vähenes tootmismaht veebruaris lausa 16-s, kusjuures kõige tugevama mõjuga olid laevaremondi- ja ehituse, toiduainete- ja elektroonikatoodete, elektriseadmete ning masinate ja seadmete tootmismahu langus. Kasvupoolelt avaldasid tugevamat mõju aga plast-, keemia- ja puidutoodete ning metallitootmise tootmismahu suurenemine.
Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab 24 aasta tugevaimat tulemust
Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks – majandusaktiivsuse indikaator – on juba alates möödunud aasta keskpaigast, kuid eriti selle aasta algusest tugeva kasvu teinud ning näitas märtsis lausa 24 aasta kõrgeimat tulemust. Selle näitaja taga on nii tootmismahu, ekspordi, tellimuste kui ka tootmissisendite ostu rekordtulemused. Töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandusharu kasvu ka mujal maailmas. Samas on see kaasa toonud üha suuremad pinged tarneahelates, kuna globaalse nõudluse kasvule ei ole järele jõudnud tootmissisendite pakkumine ja logistika. See aga avaldab üha suuremat survet hinnakasvule. Sellisest pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusest tekkinud hinnasurve peaks jääma aga ajutiseks.
Eesti tööstuse tootmise ja ekspordikasvu ootused on tõusnud juba viimase 2 aasta kõrgeimaks
Eesti suuremate kaubanduspartnerite nõudlus on paranemas – kaupade impordilangus on taandumas, kuid riigiti on pilt veel üsna erinev.
Maailma kaubandusmahukasv on aga kiiresti kasvule pöördunud ning on tõusnud juba 2018. aasta lõpu tasemele. Nii on ka Eesti tööstuse tootmise ja ekspordikasvu ootused tõusnud juba viimase kahe aasta kõrgeimaks. Ekspordi- ja impordihindade langus taandub ning töötleva tööstuse tootjahinnakasv – küll veel mõõdukas – on tõusnud juba viimase 3 aasta kiireimaks. Lähikuudel võib oodata kaupade ekspordikasvu jätkumist, mis peaks toetama ka töötleva tööstuse tootmismahtude suurenemist. Töötlev tööstus on teatavasti Eestis suurim majandusharu. Kuigi selle osakaal majanduses loodud kogulisandväärtusest on 14, on koos tarneahelatega see osakaal ja ka mõju Eesti majandusele oluliselt suurem. Praegu kehtestatud majanduspiirangud Eestis töötlevale tööstusele olulist mõju ei tohiks avaldada. Need mõjutavad ligi 15% Eestis majandusest, millele tuleks juurde lisada ligi 7% mõju eelmisest aastast turismisektorile.
Lisainfo Kaarel Kutti, Swedbank AS ettevõtete panganduse kommunikatsioonijuht, +372 5554 1989
