Läinud aasta 22. juuni lehes kirjutasime, et peatselt algab Viimis Rannarahva muuseumis põlise kaluripaadi ehk viislaid tüüpi paadi ehitus. Nüüd võtsime uurida, kas paat hakkab valmis saama?

„Kuni möödunud sajandi kahekümnendate aastateni ehitati Viimsis ja mujal Harjumaal purjepaate, millele oli iseloomulik ette ulatuv kiilu ja käila nurk. Seda paadi osa kutsuti olenevalt piirkonnast köliks, keulaks, käulaks. Kolmekümnendatel aastatel asendus selline omapärane vööri kuju teistsuguse, tänaseni tavapärase kaarja vormiga. Vanamoodsaid paate hakati nende vööri kuju eripära tõttu veidi halvustavalt käuladeks kutsuma. Ja selliseid paate on säilinud teadaolevalt vaid üks – Rootsi-Kallavere muuseumis,“ kõneleb Viimsi Rannarahva muuseumi juhataja Janek Šafranovski.

Nii otsustaski muuseumirahvas ehitada säilinud paadi järgi uue viislaid tüüpi vana kaluripaadi.
„Meie muuseumi kalurikülas on ju kalurimajad. Vanasti kuulus iga sellise maja juurde kohustuslikult ka paat. Sealt meie mõte paat ehitada. Ja et selliseid viislaid paate kasutati ainult selles kandis, siis otsustasime teha just seda tüüpi,“ selgitab muuseumi juhataja.

Esmalt otsiti metsast õiget kiilupuud – ega seegi lihtne olnud. Jutud vanaaegse paadi ehitusest aga levisid. Muuseumirahvale tuli appi Arvi Piirsalu, samuti mitmendat põlve kalur, kellel oli kodus ka viislaiu mudel, mille tema isa oli valmistanud. Appi tuli ka paadimeister Anti Kreem, kes oma kätega teinud mitu viikingilaeva, tuntumad neist Käsmus, Nõval ja ka Paunküla veehoidlal. „Aga viislaidu ehitan esmakordselt,“ tunnistab tuntud laevameister töö väljakutset.

Laevameister Anti Kreem näitab viislaiu maketti, mille järgi paat ehitati. 

Kahele meistermehele tuli appi veel Kalev Aasma. Kolmekesi laev siis kiilust mastipuuni valmis meisterdatigi. Männipuust küljelauad saeti välja saekaatris.

„Eks meil hoogtöökorras käis abis vahel ka rohkem inimesi, aga kolme mehe tehtud see paat on,“ kiidab juhataja meistreid.

Laupäeval tahetakse viislaid Viimsi Rannarahva muuseumis vette lasta.

„Ristiema, ristinimi – kõik on meil olemas,“ ütleb Šafranovski. Aga enne õiget hetke ta nime ei avalda – kotermann ei arva sellest head.

„Igal juhul kaheksa inimesega tahame esimest korda purje heisata, proovisõidu teha,“ ütleb laevameister Anti Kreem.

Pikemaks retkeks plaanib Janek Šafranovski aga Soome Kotka meremessile minekut. „Läinud sajandi kolmekümnendail aastail käisid soomlased siin, et seda paati uurida ja pildistada. Viime neile nüüd ise oma laeva näha,“ on muuseumi juhataja Janek Šafranovski kindel.

TEAVE: Viislaiu ajalugu
• Miks Harjumaal just seda tüüpi paate ehitati, on erinevaid versioone.
• Üks neist: ette ulatuv pikk kiil andis võimaluse mast võimalikult ette nihutada nii, et paat hoidis ikkagi kurssi. See omakorda andis võimaluse paadis paremini tööd teha ja rohkem püügivahendeid mahutada.
• Teise võimaliku põhjusena arvatakse jääs sõitmise vajadust, mis vajas vööri tugevdust.
• Merearheoloog Vello Mäss pakub põhjuseks seda, et kiilu ja täävi nurga moodustamisel kasutati puu alumist osa koos nurga moodustava juure algusega. Nii moodustus iseenesest suure kaarega nurk.