Teisipäeval, 2. novembril toimus Meriküla koolimajas Harku vallavolikogu erakorraline istung. Istungit juhatas volikogu esimees Priit Kotkas.

Päevakorra kohaselt oli erakorralise istungi esimeseks punktiks umbusalduse avaldamine senisele vallavalitsusele. Nii ka läks. Seejärel käidi välja kaks kandidaati vallavanema kohale. Uues koalitsioonis, kelle põhituumiku moodustab nüüd Reformierakond, on lisaks veel sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Eesti 200 ja eelmisest koalitsioonist üle läinud Kaupo Rätsepp (lahkus erakonnast Isamaa vahetult enne volikogu istungit) ja endine abivallavanem, EKRE-st lahkunud Vytautas Martinonis.

Koalitsioon esitas omalt poolt vallavanema kandidaadiks reformierakondlase Katrin Krause. EKRE kandidaadina vallavanema kohale käidi välja Riho Saksus.

Enne aga, kui jõuti hääletama asuda, palus sõna kauaaegne volikogu liige, Isamaa ridades volikogusse valitud Aadu Kana. Aadu Kana tundis huvi, mis täpsemalt olid need äsja umbusaldatud vallavalitsuse vead, mis umbusaldusavalduse põhjustasid.

Vastas senine opositsiooniliider, reformierakondlane Mart Eensalu: „Pinged koalitsiooni sees olid läinud väga suureks. Olen veendunud, et uus koalitsioon suudab valda pingevabamalt ja kohalike elanike-maksumaksjate soove arvestades paremini juhtida.“

Kurja juureks pidasid nii opositsioonis kui ka koalitsioonis olevad volikogu liikmed eravestlustes senist volikogu esimeest Priit Kotkast (Harku Liit). Temaga samast valimisliidust volikogusse pääsenud Heinart Puhkimi arvates oli Kotka juhtimisstiil ühest küljest väga autoritaarne, teisalt alustas ta koalitsioonikaaslaste selja taga läbirääkimisi tollal opositsioonilise Reformierakonnaga.

Kes te olete Katrin Krause?

Vallavanemaks kandideerival Katrin Krausel paluti tutvustada iseennast.

„Harku vald on minu koduks olnud pea 20 aastat. Pool sellest ajast olen aktiivselt valla arengusse panustanud, olles alates aastast 2013 vallavolikogu liige, lüües kaasa hariduse-, spordi-, kultuuri- ja noorsootöö edendamises. Seisan ka edaspidi selle eest, et piirkondlike otsuste langetamisse kaasataks kohalikke elanikke ning koduvalla elu edendamisel toimuks aktiivne koostöö kodanike ühenduste ja erinevate huvigruppide vahel,“ rääkis Katrin Krause iseendast.

Katrin Krause on lõpetanud Tallinna Ülikooli humanitaarosakonna ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe. Tema peres kasvab kolm last. „See aitab mul kindlamalt rajal püsida, kui saan jooksutossud jalga panna ning läbida nädalas 30 km kauneid metsaradu,“ rääkis Krause oma harrastustest.

Katrin Krause kinnitati uueks Harku vallavanemaks ning nii lõppes 17 aastat kestnud Isamaa võim Harkus.

Põhitööna juhtis Katrin Krause Saue valla Vanamõisa vabaõhukeskust, olles aastaid eest vedanud rahvusvaheliseltki tuntud Vanamõisa käsitöölaata, mille raames ta on kirjutanud ka mitmeid investeerimisprojekte.

Vastaskandidaat Riho Saksus kõneles esmalt uuest koalitsioonist, mille sündi ta ei pidanud eetiliseks.

„Kui uus koalitsioon tahab rääkida uuest juhtimiskultuurist, siis pole see väga usutav. Ei saa tõsiselt võtta juttu uuest kultuurist, kui uue koalitsiooniga liituvad vanast ära hüpanud inimesed, kes isikliku kasu eesmärkidel on hüljanud põhimõtted.“

Iseenda saavutustest kõneldes tõi Saksus esile Tabasalu jalgpalliklubi, mille ta on viinud tänasele tasemele. Klubi on populaarne vallaelanike seas ja klubi võistkonnad kardetud vastaste hulgas.

Salajasel vallavanema hääletusel sai Riho Saksus viis ja Katrin Krause 12 häält. Sellega kinnitati Katrin Krause uueks Harku vallavanemaks ning nii lõppes 15 aastat kestnud Isamaa võim Harku vallas.

Kuidas edasi, Harku vald?

Seejärel kinnitas volikogu vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri. Värskel koalitsioonil on 21-liikmelises vallavolikogus hääli kokku 12.

Enne möödunud kohalike omavalitsuse valimisi läinud aasta oktoobris jooksis Harku vallas lõhena koalitsiooni ja opositsiooni vahel läbi Meriküla koolihoone: kas seal peaks jätkuma õppetöö ja kas lastele ligipääsu tagamiseks tuleks ehitada uus trepp koos liftiga Muraste pangalt alla Merikülla või mitte. Tookord koalitsiooni moodustanud Isamaa, Harku Liit ja EKRE olid seda meelt, et õppetöö peaks jätkuma ja trepp koos liftiga tuleks ehitada. Aastase valitsemisaja jooksul jõuti ka Keskkonnainspektsioonist uue trepi ja lifti ehituseks luba saada. Kas nüüd uus koalitsioon jätkab sealt, kus endine võim lõpetas?

„Õppetöö Meriküla koolihoones on hästi käima läinud, kindlasti ei lõpeta me seda. Koalitsioonis me veel uue juurdepääsutee, lifti ja trepi ehitamist arutanud ei ole. Aga minu isiklik seisukoht on, et lastele tuleks tagada juurdepääs kooli ka jalgrattaga. Samuti peaksid Muraste pangalt alla pääsema ratastoolis liiklejad. Seega toetan lifti ehitamist. Kuna aga ehitushinnad on oluliselt tõusnud ajast, mil seda ehitust kavandati, siis peame ennekõike selgeks tegema ehitise maksumuse, sest valla prioriteet on ehitada uus koolimaja kiiresti kasvavasse Tiskre-Harkujärve piirkonda.“