Aastaks 2020 peavad kõik üle 20 m2 suurused hooned olema korrektselt kantud ehitisregistrisse. Et registrisse hoonet kanda, peavad maja dokumendid aga eelnevalt korras olema. Paljudel on see töö tegemata – teadmatusest või tahtlikult. Peamiselt on probleeme kasutusloa puudumisega ning omavalitsused on hakanud inimestele saatma juba hoiatuskirju.
Nii on oma postkastist leidnud ebameeldiva üllatuse mitmed koduomanikud Tallinnas. Projektibüroo OÜ üks omanikest Andero Mardo märgib, et kuna nende ettevõte tegeleb kasutuslubade taotlemisega igapäevaselt, siis jõuavad nendeni üsna sageli murelikud kliendid. „Meieni on jõudnud näiteks klient Piritalt, kellele Tallinna linnaplaneerimisamet saatis välja hoiatuskirja, et kui etteantud kuupäevaks kasutusluba korras pole, esitatakse trahv,” märgib Mardo.
Tema sõnul on veelgi värvikam näide ühe Nõmme eramuga, kus WC ehitamise tõttu tuleb majaomanikust vanahärral linnale välja käia priske trahv, kui dokumendid õigeks ajaks korda pole aetud. Seda seetõttu, et 1970ndatel ehitatud hoonet otsustati umbes 18 aastat tagasi laiendada ning maja ehitati 5 m2 võrra suuremaks, et mahutada ära kaasaegne WC ja vannituba. Seda tööd ametlikult toona ei dokumenteeritud. Mõni aeg tagasi uuriti aga ortofotot ning selgus, et maja arhiivis olev projekt ei vasta reaalsusele.
Linnavalitsuse ettekirjutuse kohaselt tuleb majaomanikul nüüd dokumendid korda ajada, juurdeehitus seadustada. Antud töö läheb vanahärrale maksma priske summa, sest kõik dokumendid, mida omavalitsus nõuab, peavad olema koostatud ning allkirjastatud oma ala spetsialistide poolt.
Ei saa pangast laenu
Segadus kasutusloa ümber on veel üsna suur. Mitmeid küsimusi tekitab selle vajalikkus ja taotlemise kord. Mardo märgib, et praegu tuleb inimestele teha palju selgitustööd, miks on kasutusluba vajalik, kuid ta usub, et umbes 10 või 15 aasta pärast on pilt tunduvalt parem ning võrdleb olukorda dokumentideta auto ostmisega. „Kui 90ndate alguses ei olnud harvad juhud, kui omaniku vahetanud autol puudusid dokumendid, siis täna ei kujuta vast keegi sellist olukorda ette, et ostaks ilma dokumentideta auto. Usun et 10-15 aasta pärast vaatame sama pilguga tagasi majade peale,” leiab ta.
Kasutusloa olemasolu on vajalik nii majaomanikule kui ka kohalikule omavalitsusele. Kohalikule omavalitsusele annab see teadmise, et tema valitsusüksuse all paiknevad hooned on kasutamiseks ohutud. Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada vastavalt ehitusprojektis märgitud eesmärgil. Kasutusluba nõuavad üha enam ka finantsasutused.
Projektibüroo OÜ üks omanikest Andero Mardo sõnul jõuavad kliendid nendeni peamiselt siis, kui maja müügiprotsessis tuleb välja tõsiasi, et ostjad ei saa pangast laenu, kuna müügis oleval majal puudub kasutusluba. Üsna tavapäraselt jäävad paljud kinnisvaratehingud seetõttu katki, sest ostja ei pruugi ära oodata maja seadustamist ja leiab hoopis teise huvipakkuva objekti, millel dokumendid on korras.
Mardo sõnul võtab kasutusloa taotlemine aega orienteeruvalt 2–6 kuud. Kasutusloast on abi ka neile, kes oma maja müüa ei soovi. Näiteks ei pruugi kasutusloata maja puhul õnnetusjuhtumi korral kindlustus kahju korvata. Mardo toob välja näite, et kui maja maha põleb ning hoonel puudub kasutusluba ja seal pole tehtud elektripaigaldise auditit, siis kindlustus ei pruugi kahju katta. Kindlustuse silmis on hoone ebaseaduslik.
Vanematel pole vaja
Tasub teada, et kasutusloa taotlemine pole kohustuslik kõigile majaomanikele. Vastavalt ehitusseadusele tõmmatakse piir varem kui 1995. aastal valminud majade ja pärast seda valminud majade vahel. Kõik hooned, mis on ehitatud enne 1995. aastat, mille kohta on registris korrektne kanne, ning mida pole pärast seda aastanumbrit laiendatud, kasutusluba ei vaja. Juhul kui maja on pärast 1995. aastat laiendatud, tuleb kasutusluba majale teha. Lisaks on kriteeriumiks hoone suurus. Eramud, korterelamud ja nende kõrvalhooned, mis on suuremad kui 20 m2, vajavad kõik kasutusluba.
Kõige lihtsam on oma maja ja muude hoonete kohta käivat infot uurida ehitisregistrist. Juhul kui hoonet seal pole, ehitis on suurem kui 20 m2 ning seda kasutatakse, on tõenäosus suur, et selle hoone dokumendid on puudulikud ning tuleb hakata asju kiirelt ajama, et õigeaegselt kõik registrisse kantud saaks. Kui hoone dokumendid pole 2020. aastaks korda aetud, võivad kohalikud omavalitsused hooletuid koduomanikke trahvida kuni 10 000 euro ulatuses.
Kasutusloata kasutatavaid hooneid on Eestis veel üsna palju, kuna kasutusloa saamine võib tunduda keeruline. Seetõttu tasub pöörduda spetsialistide poole, kes kogu vajaliku töö majaomaniku eest ära teevad. Ise pusides ei pruugi kaugele jõuda, sest kasutusloa taotlemiseks on vaja teostada ja tellida mitmeid väga spetsiifilisi auditeid. Seetõttu on Projektibüroo OÜ loonud oma klientidele mõeldes tervikteenuse, mis tähendab seda, et kogu kasutusluba puudutav tegevus, viiakse läbi kliendi eest, kuni selleni, et kohaliku omavalitsuse ametnikele antakse ülevaatusel hoone n.ö üle ja vajadusel juhendatakse puuduste likvideerimisel.
Vaata lähemalt: www.projektiburoo.ee.
