Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab oma blogiartiklis, et ehkki elekter on selle aasta hinnatõusust andnud märkimisväärse osa, kinnitavad hinnataseme andmed, et elekter on majapidamiste jaoks kallinenud palju vähem, kui näitab tarbijahinnaindeks.

Elektri hinnahüppe ülehindamine pole aga pelgalt Eesti probleem – see näib puudutavat suurt osa Euroopa Liidu riikidest, kuid Eesti puhul on selle erinevuse mõju inflatsioonile tõenäoliselt siiski üks suurimaid Euroopa riikide seas: esimesel poolaastal oli see ligikaudu 1,8 protsendipunkti kogu inflatsioonist.

Ülehindamise põhjuseks võib olla see, et tarbijahinnaindeksi koostamise ajaks ei ole otstarbekas ega vahel ka võimalik kokku koguda kõiki täpseid andmeid ning seetõttu hinnatakse osa kaupade ja teenuste hinnatõusu kaudsete meetodite põhjal. Kuigi pikaajaliselt annavad sellised kaudsed meetodid üsna täpse tulemuse, ei pruugi need toimida sama hästi siis, kui hinnatõus on väga kiire.

Elektri hinnatõusu ülehindamisest olenemata oleks inflatsioon ikkagi olnud väga kiire. Samas mõjutab see nihe majanduse reaalnäitajaid ning selliselt alahindame omakorda ostujõudu ja majanduse reaalkasvu.

Loe edasi Eesti Panga blogist.