16. augustil toimus Kostivere mõisapargis seitsmendat korda Kostivere mõisapäev, mis seoti ühte Maarjamaa 800. aastapäeva ning Jõelähtme kihelkonnapäevadega.
Kuigi võrreldes eelmiste aastatega oli rahvast hulganisti rohkem, ei olnud suured rahvamassid Kostivere kultuurimõisa juhataja ja mõisapäeva programmijuhi Irina Pärila sõnul eraldi eesmärk. “Meie eesmärk on teadvustada, et on olemas selline kaunis koht nagu Kostivere ja Kostivere ajalooline mõisahoone, milles tegutseb neljandat aastat Kostivere Kultuurimõis. Oma tegemistega soovime suurendada inimeste kodukoha ja identiteedi tunnet ning teadvustada kõikidele meie külalistele, kui rikas on see maa, mille peal elame,” rääkis Pärila.
Mõisapäev oli ka hea võimalus kohalikele müüa ja tutvustada oma tooteid – põllusaadusi, koduleiba ja muud kodus valmistatud hõrgutisi, käsitööd ning palju muud kaupa. “Kostivere mõis on olnud ajalooliselt karjamõis ning mõisapäeva eesmärk on alati välja tuua kohalike inimeste põllumajandustooteid, käsitööd ja siduda see kultuuriprogrammiga,” lisas Pärila.
Kohalikud maarjataimed
Räägiti mälestustest ja jutustati legende Kostivere mõisa ning Jõelähtme kirikuga seonduvast. Välja olid pandud tekstilood ning vanad fotod kohalikest inimestest ja paikadest ning joonised Jõelähtme ning Kostivere mõisa kandis kasvavatest maarjataimedest.
Loodusvaatleja Kaarel Palu tutvustas mõisahoovis huvilistele tüvede ristlõigete abil erinevaid puuliike, mõisapargi puittaimi ja rändlinde. “Hästi valged puud on näiteks mesilaste puu pärn ja muusikaliste instrumentide valmistamiseks kasutatav vahtrapuu,” teadis Palu.
Kunsti- ja käsitöökeskuse Ajaveski perenaine Margit Pärtel korraldas savitöötuba.“Täna teeme lastega siile ja kilpkonni. Need peavad nädal aega kuivama ja siis lähevad ahju. Tööstuspärandi päeval saab need Ajaveskist kätte,” selgitas Pärtel.
Lisaks kultuurile, ajaloole ja käsitööle sai teha henna tätoveeringuid, mängida rahvuspille, võtta loosi, täita kõhtu, pidada rüütliturniiri jpm.
Suur tegu südamest
Kuna Kostivere mõisapark läheb ümberkujundamisele ja suured puud võetakse maha, koliti sel aastal laada ja programmidega esmakordselt mõisa tagaaeda, et näidata selle ilusat parki.
“Vahel tundub mulle, et inimesed, kes teevad projekte, lahterdavad sündmused rahvaarvu või ruutmeetrite järgi. Ükskõik kui suur või mahukas on ettevõtmine – tegijale on tähtis, et seda tehakse suure südamega ja kõige paremast tahtest. On oluline, et see üritus ja tegemised läheksid inimestele korda ning nad tahaksid siia tagasi tulla,” sõnas Pärila.
