Sügisene hämar aeg on käes ja apteekide letid on täitunud immuunsust tõstvate preparaatidega, külmetushaiguste ravimitega ja vitamiinidega. Paljud väiksemad lapsed on erinevate viirustega lasteaiast ja koolist kodus ning vanemad soovivad seda olukorda kuidagi leevendada.

Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona annab nõu.

Millist vitamiini võiks meie kliimas kindlasti lisaks võtta?

Päris kindlasti võiks lisaks võtta D-vitamiini. Väikelapse jaoks on esimesel kahel eluaastal soovitatav kogus 400 IU ehk 10 mg päevas, see on piisav annus, mida põhjamaa laiuskraadidel lisaks anda. Lapse nahk on õrn ja ka suvel otsese päikese all väikeseid lapsi ei hoita, seetõttu on rahhiidi ennetuseks see vitamiin lastele vajalik.

Rinnapiimas on madal D-vitamiini sisaldus, seega vajavad ka rinnapiimal olevad lapsed lisa. Ka inimesed alates 60 aasta vanusest vajavad lisa ning 800 IU päevas. 2–60-aastased inimesed vajavad D-vitamiini preparaati, kui nad on tubase eluviisiga, neile piisab 400 IU päevas.

Milline D-vitamiini preparaat valida?

Uuringud ei ole näidanud kasu ülisuurtest annustest, mõõdukus on siinkohal võtmesõna. Selleks ei ole veretest vajalik, huvi pärast võib seda teha, aga tervisekassa rahade kulutamine lihtsalt oma huvi leevendamiseks ei ole ilmselt mõistlik, kui selleks puudub otsene vajadus. Lisavitamiine on erineval kujul: õlitilgad, kapslid, pärlid, tabletid ja spreid. Võtta võiks seda, mis on endale kõige mugavam.

Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona. Foto Andres Tennus 

Kui täie tervise juuresolev 2–60-aastane inimene viibib õues ja sööb kala, saab organism tegelikult piisavalt päikesevitamiiniga varustatud. Uuringud on näidanud ,et mõnede krooniliste haiguste põdejaid vaevab D-vitamiini puudus, kuid see on enamasti tingitud sellest, et nad liiguvad vähem väljas ning ei ole nii liikuva eluviisiga kui terve inimene. Lisamanustamine aitab ennetada rahhiiti ning luu pehmenemist. Luude hõrenemise suhtes ei ole see küll imeravim, kuid D-vitamiinil on oluline roll luustiku tervises.

Kas vitamiine on üldiselt vaja?

Inimkond on viimase saja aasta jooksul õppinud vitamiine sünteesima, neid kapslitesse ja tablettidesse panema. Seetõttu on neid ka väga entusiastlikult hakatud tarbima, kuigi sageli selleks vajadus puudub. Teatud juhtudel vajadus lisavitamiine tarvitada on siiski olemas.

Selles, kui lasteaialaps viirushaiguseid ei põe, mängib mingis mõttes rolli õnn.

Näiteks vegantoitumise korral võib tekkida B12-vitamiini puudus, samas on ka paljud veganitele mõeldud toidud B12-vitamiiniga rikastatud. Siiski võivad veganid lisavitamiinidest ja toidulisanditest kasu saada. Kui mõni inimene ei söö üldse aedvilju, võib tal tekkida C-vitamiini vaegus, raskemal juhul skorbuut, seda saab loomulikult C-vitamiiniga ravida. Kuid kõige parem on ikkagi värskete puu- ja köögiviljade söömine, aga ka kartulis, hapukapsas jm on C-vitamiini.

Eakatel, kelle mao limaskest võib olla kõhetunud, ei pruugi toidus olev vitamiin B12 imenduda. Sellisel juhul tuleb selle vitamiini taset kontrollida veretestiga ja vajadusel seda süstiga juurde manustada. Loomulikult saab kindlaid vitamiini puudusest põhjustatud seisundeid, nagu skorbuuti, rahhiiti vitamiinidega ravida. Sellest on aga tekkinud laiem tundmus, et kui võtame vitamiine juurde, teeme tingimata midagi head.

Uuringud ei ole näidanud, et niisama multivitamiinide juurdevõtmine tervise olukorda parandaks või sellest sünniks mingit kasu. Üldiselt ei ole inimkond kohanenud elama kapslitele ja toidulisanditele toetudes, vaid läbi aegade on söödud toitu, omastades sealt seda, mida organismil vaja on.

Reklaamid, mis ütlevad, et vitamiinid annavad elujõudu ja erksust juurde, on pigem vaid reklaamid, vitamiin ei ole energiaallikas. Hea enesetunde saamiseks on vaja puhata, vaadata üle oma töökoormus. Samuti peavad saama puhkust ka lapsed, eluviisi puudujääke ei anna vitamiinidega tasandada.

Kuidas viirushaigusi ennetada?

Eelkõige sügis ja talv on aeg, kui lasteaedades on lapsed sageli haiged ja vanematel on suur mure. Tihtilugu räägitakse sel ajal rahvasuus immuunsuse tõstmisest. Immuunsüsteem on õpivõimeline süsteem, mille kontrollimatu üleüldine tugevdamine, et ta reageeriks jõulisemalt ükskõik millisele antigeenile, ei ole siiski kasulik. Seeläbi võib suureneda ka eri nevate autoimmuunhaiguste, krooniliste haiguste ja põletike risk.

Need immuunsust tõstvad preparaadid, mis lettidel saadaval on, õnneks siiski mõjuvad minimaalselt või üldse mitte. Selles, kui lasteaialaps viirushaiguseid ei põe, mängib mingis mõttes rolli õnn. Tõenäoliselt on ta lihtsalt väga väheste viirusosakestega kokku puutunud ning limaskest sai viirusest jagu enne haiguse väljakujunemist, immuunsüsteem sai oma rolliga hakkama. Kes aga rohkem põeb, puutub lihtsalt sagedamini või suurema hulga nakkustekitajatega kokku.

D-vitamiini tuleks kindlasti juurde tarvitada. Foto Alexander Grey 

Viiruseid aitab vältida kontakti puudumine, kuid seda enamasti vanemad lubada ei saa, lapsed ikkagi peavad käima lasteaias. Need lapsed, kes pole lasteaias käinud, põevad samu haiguseid koolis. Haigestumise vähendamisel on oluline roll ruumide regulaarsel tuulutamisel. Seoses Covid-19-ga on pööratud tähelepanu heale ventilatsioonile ja aja veetmisele värskes õhus, need aitavad vähendada ka teisi viirusnakkusi. Kasuks on ka kätepesu ja üldine hügieen.

Kuidas viiruseid ravida?

Viirushaiguste raviks imepreparaati ei ole. Mõnikord on abi punase päevakübara preparaadist, mida tarbides tuleb silmas pidada Euroopa ravimiameti soovitust seda lastel kasutada lühiajaliselt. Tarbida võiks seda siis, kui viirusnakkus on juba tekkinud, seeläbi võib haiguse kulgu lühendada. Erinevaid viirusosakeste tapmist lubavaid spreisid pigem ei soovita, antud juhul mängib suuremat rolli nina loputamine ja kurgu kuristamine ehk limaskestalt viiruste nö maha pesemine. Laste puhul on seda meetodit aga keeruline praktiseerida.

Millal siis ikkagi laps lasteaeda viia?

Isegi kui laps oli päeval rõõmus ja aktiivne, kuid teda hakkas vaevama näiteks öine köha, võiks ta saada kodus rahulikus keskkonnas kasvõi päevakese puhata. Tema organism saab selle päeva vältel viirusnakkust ohjata ja haigus ei pruugi suuremaks kujunedagi. Põhikriteerium on ikkagi see, kuidas laps ennast tunneb. Viirusnakkuse alguses tunneb täiskasvanu ennast väsinuna ja haigena, laps tunneb samamoodi.

Organism tahab puhata ja kasutada oma jõuvarusid viirusnakkusega tegelemiseks. Lapse tervis signaliseerib lähedastele, et vajan praegu rohkem hoolt, kosutamist ja võib-olla tassikest sooja teed, siis läheb nakkus kiiremini üle.