6. märtsil lõppes nelja omavalitsuse ehk Saue linna ja valla ning Nissi ja Kernu valla ühinemisküsitlus. Kui tulevase suure omavalitsuse nimes, milleks saab ilmselt Saue vald, olid osalejad üksmeelel, siis linnarahvas ütles ühinemisele “ei”.
Kolme omavalitsuse ühinemisel moodustuks 15 900 elanikuga ja 635-ruutkilomeetrine suurvald, Saue linn lisaks peaaegu 5900 elanikku.
Küsitlus kestis terve märtsi esimese nädala ning arvamust sai avaldada internetis ja küsitluspunktides. Kokku avaldas arvamust neljast omavalitsusest peaaegu 3380 inimest ehk umbes viiendik hääleõiguslikest inimestest (hääletada said vähemalt 16-aastased elanikud).
Saue linnas olid kõige aktiivsemad hääletajad ehk protsent oli 41. Kernu vallas oli osavõtuprotsent 17, Nissis 15 ja Saue vallas 11. Suurim ühinemise toetajate protsent ehk 84 oli Kernus. Nissis oli toetajaid 77 ja Saue vallas 66 protsenti. Vaid Saue linnas jäid toetajad 27 protsendiga vähemusse. Nelja omavalitsuse hääletanutest toetas 2/3 ühendomavalitsuse nimekuju Saue vallana.
Kaks aastat tööd
Saue vallavanem, ühinemisidee üks algataja ja eestkõneleja Andres Laisk arvas, et tervikuna jäi osavõtt madalamaks kui loodeti. „Vastaste aktiviseerimine õnnestus ikkagi paremini kui toetajate aktiviseerimine. Aga lõppeks on ju ühinemise vastu kokkuvõttes siiski 30 protsenti hääleõiguslikust elanikkonnast,” ütles Laisk Harju Elule. Vallajuht meenutas, et ühinemisprotsess on kestnud umbes kaks aastat. Tema hinnangul see on olnud üks laiapõhjalisemaid ja kaasavamaid läbirääkimisi kohalikus ühinemisajaloos. “Seetõttu ei hinda ka osalust rahvaküsitlusel ootustele vastavaks,” lisas Laisk.
Mis saab edasi? Kas suurvald moodustatakse linnata või ikkagi nelja omavalitsuse ühinemisel? “Mõlemad variandid on võimalikud. Aga selle otsustavad volikogud 31. märtsil,” ütles Laisk. Küsitluse tulemused on volikogudele soovituslikud.
Kernu ja Nissi poolt
Kernus toetas ühinemist tervelt 84 protsenti osalejatest. Neid oli aga vaid 11 protsenti elanikkonnast. Valla rahvamaja perenaine Merle Beljäev: “Valla kui omavalitsuse kaardilt kadumine ei rõõmusta ilmselt mitte ainsamatki kodanikku. Kuid elame ajas, kus üksi edasi minna oleks väga keeruline ning seega võib ühinemine meile mitmeti kasu tuua.”
Madal osalusprotsent on tema sõnul mitmeti põhjendatav: demokraatlikud riigid ei hiilga reeglina kõrge valimisaktiivsusega. Rahvaküsitlusele aga ei eelnenud suuri debatte ning mitmeid kuid vältavaid reklaamkampaaniad nagu üleriigilistel valmistel. Samuti ei pruukinud jõuda teave kõikideni. “Kindlasti väärivad tänusõnu need inimesed, kes leidsid mahti arvamust avaldada,” ütles Beljäev.
Nissis avaldas arvamust vaid 15 protsenti hääleõiguslikest elanikest. Vallavolikogu aseesimees, Nissi kooli juht Annely Ajaots avaldas headmeelt, et osalus oli Saue vallast kõrgem. “Teavitus ja infovahetus olid korraldatud väga hästi. Toetustulemus (77 protsenti) oli ootuspärane. Rahvakoosolekutel käies ja inimestega suheldes ongi enamus olnud poolt,” ütles Ajaots. Ise oli ta ühinemise poolt. Volikogu teeb otsuse märtsi viimase päeva õhtul.
Iseseisvus või ühinemine?
Saue linn ütles küsitlusel kindlalt “ei”. Üks häälekamaid vastaseid on Saue linnavolikogu aseesimees Matti Nappus.Vastuseisu ühinemisele kuulutas Nappus nii kirikus kui Saue päevakeskuses. 25. veebruaril üllitas ta oma ühemehelehe “Rööpmeseadja” järjekordse numbri, kus ühinemine kuulutati ajupesuks, suurusehullustuseks ja loogikavastaseks propagandaks.
Koos mõttekaaslastega volikogu valimisliidust Kindlad Tegijad andis Nappus välja ka kaks lendlehte ühinemise vastu. Need jõudsid postkastidesse 1. märtsil.
“Linnal on omad probleemid, maal omad. Seal suures vallas me oleksime väike osa. Kõike, mis siin toimuma hakkab, hakkab otsustama Kernu või Nissi elanik,” kahtlustas Nappus. Tema arvates peaks linn püüdlema hoopis selle poole, et Saue vallalt Vanamõisa ja Aila külad koos elanikega endale saada. Linna rahvaarv võiks tõusta praeguse 5867-lt 20 aasta jooksul kümne tuhandeni.
“Ilmselt nad mind usaldasid,” ütles Nappus sauelaste hääletustulemust kommenteerides. Lõpliku otsuse teeb linnavolikogu, kus ühinemise pooldajate ja vastaste hääled jagunevad tasavägiselt.
