Sularaha kasutamise vähenemine, uued piirangud ja digiraha arendus panevad mõtlema, et sularaha ja sellega seotud vabadused hakkavad kaduma. Harju Elu uuris, kuidas sellega lood on.

Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid äsja kokkuleppele kehtestada direktiiv, millega keelatakse kõik 10 000 eurot ületavad sularahamaksed. Euroopa Parlament ja liikmesriigid peavad nüüd selle direktiivi enne jõustumist ka heaks kiitma. Regulaatorite sõnul peaks see aitama paremini võidelda rahapesuga.

Tavidi analüütiku Mait Krauni hinnangul tähendab samm sularahavaba ühiskonna poole ühtlasi ka oluliste isikuvabaduste piiramist. „Kuigi praegu seda Euroopa Liidu tasandil veel välja ei öelda, siis viimane otsus näitab selgelt, et oleme liikumas sularaha täieliku kaotamise poole. Selliseid asju tehaksegi tavaliselt samm-sammult, sest korraga on avalikkusel raske sellist vabaduste piiramist vastu võtta,“ kirjutas Kraun Tavidi blogis.

Sularaha peegeldab tema sõnul suuresti rahalist vabadust ja autonoomsust – see tä hendab, et selle kasutamise piiramine piirab ka vabadust. „Siin jõuame igihalja debatini – vabadus või turvalisus. Me oleme oma vabadusi ära andmas selleks, et saavutada kõrgem turvalisus,“ arvas Kraun.

Eesti Pank: sularaha ei ole kadumas

„Sularaha ei kao. Kuniks on nõudlust, hoolitseb Euroopa Keskpank selle eest, et eurosularaha oleks pangatähtede ja müntidena ka tulevikus laialdaselt kättesaadav,“ kinnitab Eesti Pank oma kodulehel. Eesti Panga ülesanne on korraldada raharinglust ning tagada piisava ja kvaliteetse sularaha olemasolu, mida väljastatakse vastavalt turunõudlusele.

Kristjan Lember. 

„Sularahal on seadusliku maksevahendina jätkuvalt oluline roll teiste, pidevalt mitmekesistuvate elektrooniliste maksevahendite kõrval ja keskpangana ei näe me lähitulevikus sularaha täielikku kadumist,“ ütles Eesti Panga sularaha analüütik Kristjan Lember. Tema sõnul on sularahal ka oluline roll kriisolukordade toimepidevuse tagamisel, sest see on ainus maksevahend, mida saab kasutada ka olukorras, kui on katkenud näiteks andmeside ja/või elekter.

„Viimaste aastate uuringud näitavad, et sularaha kasutajate hulk püsib stabiilsel tasemel ning sellel on oma kindel kasutajaskond. Neid inimesi, kes kasutab ainult sularaha, on umbes 10% Eesti elanikkonnast,“ märkis Lember.

Väiksed sendid kaovad

Kui rääkida raharingluses plaanitavatest muudatustest, siis on Eesti Pank teinud ettepaneku vähendada 1- ja 2-sendiste müntide kogust ringluses, sest neid münte saavad inimesed poest küll vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe. Samuti on 1- ja 2-sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju nende väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Seetõttu on hetkel Rahandusministeeriumis ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mille kohaselt lõpetaks Eesti Pank alates 2025. aastast 1- ja 2-sendiste emiteerimise.

„Selline muudatus tähendaks inimese jaoks seda, et Eestis saaks ka edaspidi maksta 1- ja 2-sendistega, kuid poodides neid enam vahetusrahana tagasi ei saaks. Ümardamine rakenduks vaid kassas sularahaga maksmisel ostukorvi lõpphinnale. Kui inimene maksab kaardiga, siis ümardamist ei toimuks,“ selgitas Lember.

Teet Puusepa. 

Ostukorvi maksumus ümardatakse sularahaga tasudes lähima viie sendini – seega kas väheneb või kasvab kuni 2 senti. Sama ümardamisreeglit on juba varem rakendanud ka Soome, Iirimaa, Holland, Belgia, Slovakkia ja Itaalia ning seda plaanib ka Leedu. Eestis jõustub seadus kava kohaselt 2025. aastal.

Arenduses on digieuro projekt

Eesti Panga maksekeskkonna arendamise allosakonna juhataja Teet Puusepa sõnul on digitaalse euro puhul tegemist Euroopa Keskpanga kontseptsiooniga, mille mõte oleks pangatähtede ja müntide kõrval väljastada eurosid ka digitaalsel kujul.

Kui 1- ja 2-sendised kaovad, ümardatakse ostukorvi maksumus sularahaga tasudes lähima viie sendini.

„Teeme need „lisarööpad“ koos ühtse makselahendusega Euroopa digimaksete sõltumatuse ja kerksuse suurendamiseks. Digieuro oleks Euroopa Keskpanga emiteeritud elektroonilisel kujul raha, millel oleks keskpanga garantii. Digieuro ei tõrjuks sularaha kõrvale ega tuleks selle asemele. Digieuro täiendaks sularaha, lisades sellele elektroonilise mõõtme, hoides privaatsust ja võimaldades netiühenduseta kasutust, st suurendaks digitaalsete maksete toimekindlust elutähtsa makseteenuse hädaolukorras,“ selgitas Puusepp.

Digitaalne euro lahendus on alles välja töötamisel ning juriidiliselt Euroopa õigusorganites läbirääkimistel. „Oluline on aga lisada, et digitaalse euro kontseptsioonil ei ole krüptovaradega mingit seost. Krüptovarasid ei garanteeri üks keskne institutsioon, mistõttu ei ole kindel, et neid varasid saaks igal ajal sularahaks vahetada,“ ütles Puusepp.

Tavidi analüütik Mait Kraun näeb aga ka digieuros ohtu, sest see võimaldab keskpanga tasandil omada inimeste rahakoti üle totaalset kontrolli. „Igal inimesel peaks olema õigus tehinguid teha pangandussüsteemi väliselt ehk sularahas. Sularaha kaotamisega muutume täielikult valitsusest sõltuvaks,“ märkis Kraun.

15 aastat tagasi võitles pangaorjuse vastu ja sularahas maksmise õiguse eest tuntud ajakirjanik Andres Raid, kelle nõudmise pärast rahandusseadust täita oli Tallinna linnavalitsus sunnitud sisse seadma sularaha vastuvõtmise laua. Nimelt ei nõua ükski seadus, et inimene peab mõne panga klient olema ja arvet omama.