Kolmapäeva, 5. detsembri õhtul kogunes Kuusalu vallavanem Monika Salu eestvedamisel Kiiu mõisa üle paarikümne huvilise, et räämas ja lagunenud Salmistu sadama tuleviku osas selgust saada.
Kahe aasta eest oli Kuusalu vallal ambitsioonikas plaan arendadada Salmistust korralik sadam, kus oleks ruumi 48 väikelaevale. Vajaminevast 1,9 miljonist loodeti 85 protsenti saada Euroopa Liidult piirkondade konkurentsivõime tugevndamise programmist, 15 protsenti oleks olnud valla omaosalus.
2016. aasta veebruaris esitaski Kuusalu vald euroraha taotluse, kuid sellele tuli eitav vastus sama aasta 22. juunil. “Põhimõtteliselt öeldi, et raha on vähe ja kõigile ei jätku,” teatas Kuusalu tolleaegne vallavanem Urmas Kirtsi mõned päevad hiljem Harju Elule.
Salmistu sadam jäi eurorahata ka aastal 2017. aastal
Raha esimeseks etapiks
Olukord muutus septembris 2018, kui piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusmeetme võttis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt üle Riigi Tugiteenuste Keskus ehk RTK.
RTK teatas 12. novembril Kuusalu vallavalitsusele, et Salmistu sadama projekti on võimalik rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest juhul, kui vald peab võimalikuks selle elluviimist ja esitab projekti muudetud ajakava.
Projekti maksumuseks on nüüd kalkuleeritud 1 129 000 eurot. Sellest 70 protsenti ehk 790 300 eurot moodustaks Euroopa Liidu toetus, 30 protsenti ehk 338 700 eurot Kuusalu valla omaosalus.
Kitsaskohaks on aga see, et 1 129 000 eurot kataks üksnes Salmistu sadama ehitamise ja käivitamise esimese etapi, samas kui Kuusalu vald kavandab sadama arendamist neljas etapis.
Esimene etapp näeb ette akvatooriumi väljakaevamise, muuli, püsikai, ujuvkai ja slipi valmimise. WC ja dušš paigaldatakse konteinerlahendusena, rajatakse elektri-, vee- ja reoveetrassid, sadamaparkla, jalgrattaparkla ja rendirattad, piirded ja valgustus, paigaldatakse sildid ja viidad ning luuakse veebileht.
Sadama arendamise teiseks etapiks oleks sadamahoone, lisaujuvkaide ja lisaparkla rajamine. See maksaks 300 000 eurot.
Kolmanda etapina loodetakse rajada teenindushooned rannabaari, rannavarustuse rendi, paatide öise hoiu, paatide talvehoiu, paadiremondi ja elamusteenuste seadmete tarbeks. Vaja läheks 375 000 eurot.
Neljanda etapi moodustaks täiendav kai ja akvatoorium rannapüügi harrastajatele, mis tuleks arendatavast sadamaalast ida poole. Pole teada, palju see maksma läheb, sest puudub eelprojektki.
Otsuseks kolm kuud
5. detsembri koosolekult Kiiu mõisas arutati tekkinud olukorda. “Eestlased on mereusku,” rõhutas Kuusalu vallavanem Monika Salu, kelle väitel on vallal laias laastus kolm võimalust.
Esimene variant tähendaks vallavanema sõnul seda, et Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme 790 300 eurole lisaks Kuusalu vald teist sama palju juurde ja teeks kõik korraga ära.
Teine variant oleks Salu arvates see, kui konkurentsivõime tugevdamise meetme 790 300 eurole lisaks vald omalt poolt vaid 338 700 eurot, mis tähendaks piirdumist sadama ehitamise ja arendamise esimese etapiga.
Kolmanda ehk miinimumvariandina tuleks Salu sõnul kõne alla üksnes Salmistu sadama ala puhastamine rämpsust ja lagunenud asjadest. See maksaks 20 000 eurot.
Euroraha saamine Salmistu sadama jaoks eeldab aastas 140 000 külastuse tagamist, mis ei ole sugugi lihtne. Probleemiks on ka sadamasse viiva tee vilets olukord.
Kuusalu valla volikogu liige Margus Soom rõhutas, et Salmistu projekt eeldab purjekate sissesõitmist. “Minu purjekas on süvisega poolteist meetrit,” ütles ta.
Kuusalu valla majandusspetsialist Madis Praks ütles, sadamase tulevate laevade süviseks arvestatakse isegi 2,5-3 meetrit. “Me räägime ikka jahisadamast, mitte väikepaadisadamast,” rõhutas ta.
Arutelu käigus tõdeti, et Eestis registris on juba ligi 32 000 väikelaeva. Iga aasta tuleb juurde üle tuhande väikelaeva. Aega Salmistu sadama osas otsuse tegemiseks on Kuusalu vallal 28. veebruarini 2019, kui Riigi Tugiteenuste Keskusele tuleb esitada konkreetne rahataotlus ja tööde teostamise ajakava.
TEAVE: Salmistu sadam praegu
• Omanik on Kuusalu vald.
• Paikneb Salmistu külas Kolga lahe ääres.
• Sadama maa-ala pindala on 11 427 ruutmeetrit.
• Sadamas on lagunenud kai pikkusega 75 meetrit ja laiusega 6 meetrit.
• Sadamat kasutatakse väikelaevade sildumiseks. Kaubakäitlemist ei toimu.
• Paatide vettelaskmiseks on betoonist slipitee.
• On olemas killustikkatega parkla, siseteed on osaliselt kaetud asfaldiga.
• Sadamas on veel rannavaatlustorn, sadamahoone, mänguväljakud, prügikastid.
