20. märtsi valitsuse pressikonverentsil teatas regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallas kõigile ootamatult, et kui temale olulised algatused ehk omavalitsuste tulusid ümber jagav nn Robin Hoodi mehhanism edasi ei liigu, astub ta ametist tagasi. Tagasiastumise tähtajaks seadis ta aprilli keskpaiga.
„Ma ei teadnud siia tulles, kui palju inimesi mahub veel pärast niinimetatud Robin Hoodi plaani – võtta rikastelt ja anda vaestele – minuga ühte ruumi. Aga et teid on täna siin koos palju, siis see tähendab see – mahub küll. Kui me oleme aga ühes ruumis, siis tähendab – meie vahel on võimalik diskussioon. On võimalik milleski kokku leppida.“ Selliste sõnadega alustas Madis Kallas oma kohtumist Harjumaa omavalitsusjuhtidega.
Ministri nägemus ehk Robin Hoodi plaan
Ligi 20 aastaga on väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste arv vähenenud ligi 20%. Väljaspool Tartu- ja Harjumaad on jäänud vähemaks lapsi ja tööealisi inimesi 26% (150 000 inimest), kuid samal ajal on kasvanud üle 65-aastaste arv 14% (17 000). Nooremaealised inimesed ja kõrgemapalgalised töökohad on kogunenud eelkõige Tallinnasse ja selle ümbruse omavalitsustesse. Sellest tulenevalt on regionaalsed erinevused SKP-s elaniku kohta suured ja ei ole viimase 10 aasta jooksul vähenenud. See väljendub ka keskmise palgataseme erinevustes. Sissetulekute erinevus omakorda tähendab väiksemaid tulusid vaesematele kohalikele omavalitsustele ehk nende kesisemaid võimalusi teenuste pakkumiseks ja elukeskkonna parendamiseks.
Valitsusel on kavas tulumaksu muudatus, millega suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu pensionituludelt ja vähendatakse tulumaksu muudelt tuludelt, eelkõige palgatulult. Kavandatavad muudatused arvestavad tegeliku olukorra ja demograafiliste muutustega ning annavad vähem tulukatele omavalitsustele paremad võimalused kohaliku elu korraldamiseks. Tulumaks pensionitulult liigub enam piirkondadesse, kus on eakaid rohkem ning need KOV-id on üldjuhul vähem tulukad. Seega liigub muudatuse tõttu osa tulumaksust Harjumaa jõukamatelt omavalitsustelt (Harku, Jõelähtme, Keila, Kiili, Kose, Raasiku, Rae, Saku, Saue, Tallinn, Viimsi) mujale Eestisse. Tulubaasi vähenemine ei ole ühelgi omavalitsusel 2028. a suurem kui kolm protsenti, võrreldes olukorraga, kui midagi ei oleks muutunud. Sisuliselt väheneb neil KOV-idel tulevikus aset leidev tulumaksu kasv, mis on praegu Eesti keskmisest suurem. Koostamisel on täpne plaan.
Harjumaa omavalitsusjuhid pole nõus
Robin Hoodi plaani ehk mõtte jagada ümber valdade-linnade tulubaas nii, et omavalitsuste jaoks vähendataks üksikisiku tulumaksu osa ja kergitataks pensionitelt laekuvat tulumaksu osa, käis Kallas välja juba mitu kuud tagasi. Tema tahab, et riigikogu kohalike omavalitsuste seaduse enne suvepuhkusele minekut ära muudaks. Valitsuses pole selles aga üksmeelt.
Valitsusel on kavas tulumaksu muudatus, millega suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu pensionituludelt ja vähendatakse tulumaksu muudelt tuludelt, eelkõige palgatulult.
Küll on üksmeelselt seaduse vastu aga Harjumaa omavalitsuste juhid. Kuna Harjumaale on tulnud elama palju noori peresid, tähendab see, et kasvavatesse omavalitsustesse on vaja ehitada ka keskmisest rohkem lasteaedu ja rajada koolikohti. See nõuab raha.
Ministri kinnitusel regionaalministeeriumis Harjumaa kui kasvupiirkonna leevendusmeetmetega ka tegeldakse.
Leevendusmeetmetest on oluline roll plaanil toetada Harjumaa omavalitsusi CO2 müügist laekuvate vahenditega nii, et need saaks endale uusi koole ja lasteaedu ehitada. Arutelu käib põhiliselt selle üle, kas nn kuldse ringi valdade omaosaluse nõuet alandada 70 protsendilt 50 protsendi peale. Lisaks räägitakse võimalusest kergitada ühele projektile ette nähtud toetuse piirmäära.
Minister pakkus omavalitsusjuhtidele välja ka idee tõsta maamaksu, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Näiteks ka reklaamimaksu. Sellega polnud päri aga omavalitsusjuhid. Kas minister on sõnapidaja, selgub lähitulevikus. →
MEENUTUS
Madis Kallas on ennegi tagasi astunud
Täpselt neli aastat tagasi, aprillis 2020 teatas toona Saaremaa vallavanema ametit pidanud Madis Kallas, et võtab koroonakriisi tõttu poliitilise vastutuse ja astub maikuus vallavanema kohalt tagasi, et taastada vallavalitsuse töörahu. Valla FB lehel avaldatud postituses lausus Kallas, et on kriisi algusest peale öelnud, et tuleb poliitilise vastutuse küsimuse juurde niipea, kui kriisi raskuskese on ületatud ja saavutatud teatav stabiilsus.
