Ilma jõulupuuta jääks õige jõulutunne tulemata. Eesti tähtsaim jõulukuusk asub kahtlemata Raekoja platsil. Jõululaupäeval, 24. detsembri keskpäeval kuulutab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Raekoja aknalt välja jõulurahu, mis kestab nuudipäevani 13. jaanuaril.

See on üks vanemaid Skandinaavia jõulutraditsioone, mis ulatub 17. sajandisse. Kuid Raekoja platsi jõulukuusk on veelgi vanem traditsioon, mille ajalugu ulatub arvatavalt aastasse 1441. Nimelt on teada, et arvatavasti püstitas siis Mustpeade vennaskond esmakordselt Raekoja platsi jõulukuuse. Teadaolevalt on see maailma vanim jõulupuu avalikus linnaruumis.

Sama aasta majanduskulude raamatus on märgitud, et raelaekast tasuti muusikutele, kes 25. detsembril puhusid pasunaid ja mängisid kuuse juures. „Igal aastal määrati mustpeade hulgast neli meest, kes pidid pärast toomapäeva, 21. detsembrit, võtma Mustpeade maja juures kuuse oma õlgadele ja tooma selle Raekoja platsi. Linnamuusikud mängisid tantsumuusikat, tantsiti ringtantse ja toimus suur pidulik protsessioon, mida tulid paljud inimesed vaatama kui olulist etendust,“ rääkis ajaloolane Jüri Kuuskemaa paar aastat tagasi ajalehele Pealinn.

Ajaloolise konteksti huvides on tarvilik mainida, et meie raekoda, mis on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis raekoda, sai praeguse kuju 1404. aastal. Platsi ääres on ka Euroopa üks vanemaid püsivalt tegutsenud apteeke – Raeapteek toimetab juba aastast 1422.

Tallinn või Riia?

Kuid mitte kõik pole nõus sellega, et maailma vanim jõulukuusk on Tallinna pärusmaa. Lätlased arvavad, et maailma vanima jõulupuu pandi püsti hoopis Riiga. 2010. aastal pahandas Kuuskemaad tõik, et Riia reklaamis end kui vanima avaliku jõulupuuga linna ja alustas jõulist propagandakampaaniat teemal „Riia – jõulukuuse sünnilinn“. Vermiti koguni vastav münt.

„Äsja ilmusid ka Tallinna tänavatele Riia kuusekampaania plakatid, millel on sõbralikult kõrvuti Riia kuusk aastaarvuga 1510 ning meie Vana Toomas aastaarvuga 1530, kutsudes üles ühiselt pidutsema oma muinsussümbolite auks ja iseenda rõõmuks. Tore plakat!“ kurjustas Kuuskemaa ajalehes Postimees avaldatud artiklis. Kuuskemaa sõnul ei saanud toona tähistada ei Riia jõulukuuse 500. ega meie Vana Tooma 480. sünnipäeva.

Siis võtsid sellid üksteise kätest kinni ja kargasid ja tantsisid ümber puu ja tuletegijad pidid ka oma raketid suuremaks iluks sinna laskma.

„Mis puutub Toomasse, siis vanim teade tema kohta kinnitab, et ühele maalrile maksti 1530. aastal raekoja tuulelipuhoidja kuju kuldamise eest. Mis ei pea tingimata tähendama, et kuju valmistati samal aastal. Võib-olla oli see varem tehtud ning nõudis värskendamiseks uut kullakirmet,“ arvas Kuuskemaa.

Ajaloolane Jüri Kuuskemaa kinnitab, et ilmselt on meie jõulukuuse traditsioon vanem kui Riia oma, kuid pigem tasub mõelda selle peale, et meil mõlemal on vanem traditsioon kui Euroopa suurlinnades. Foto Wikipedia / Jaan Künnap 

Riia kuuse vanuse kohta on tunnustatud ajaloolasel tuua vastuargumendid: Riia Mustpeade vennaskonna peokorraldused 1510. aastaks nägid ette, et vennad peavad seadma raekoja ette kuuse, mis vastlapäeval põletatakse – aga vastlakuuske ei saa ju jõulukuuseks pidada! Toona selgitas ajaloolane ka Õhtulehele lätlaste eputamise põhjusi: „Neil on 1510. aastal mustpead kandnud jõulupuud vastlapäeval oma Raekoja platsi, seal ümber tantsinud ja muusikat teinud ja selle ka põletanud.“

Kui rangelt võtta, siis on meil Kuuskemaa sõnul Tallinna kohta sõnasõnaline kirjeldus 1513. aastast ehk kolm aastat hiljem. Aga sellegipoolest on veidi ebamäärasemas sõnastuses 1441. aasta mustpeade peokorraldustes väljend „puu kandmine“, mis viitab tõenäoliselt jõulukuusele, sest mingeid muid puid meil teadaolevalt ringi ei tassitud.

Nagu Kuuskemaa märgib, siis Tallinna Mustpeade pidujootude määruses aastateks 1513–1514 nimetatakse puud, mis seati nii jõuludeks kui ka vastlapäevaks üles Mustpeade vennaskonna majas. Puule kinnitati tõrvikud. Lõpuks viidi see piduliku rongkäigu ja muusika saatel Raekoja platsile.

Vastlakuusk ja jõulukuusk

Tallinna keskaegset vastlakuuske kirjeldas 1584. aastal Balthasar Russow oma „Liivimaa kroonikas“: „Kui kaubasellide (=mustpeade) joodud möödas olid, panid nad suure kõrge kuuse, palju roosisid küljes rippumas, vastla ajal turu peale püsti ja tulid õhtul sinna hulga naiste ja neidudega, laulsid enne ja tantsisid ümber puu ja pärast pistsid puu põlema, mis pimedas hästi leekis. Siis võtsid sellid üksteise kätest kinni ja kargasid ja tantsisid ümber puu ja tuletegijad pidid ka oma raketid suuremaks iluks sinna laskma. Ja ehkki kirikuõpetajad seda küll noomisid ja Moosese vasika tantsuks nimetasid, ei pandud seda noomimist siiski sugugi tähele.“

Vastlakuuse seost jõuludega Kuuskemaa sõnul meie kombestik ei tunne. Uuema aja jõulutsükkel lõpeb 6. jaanuaril kolmekuningapäevaga. Vanasti tuli aga just vastlapäeval ära juua viimane jõuluõlu. Võis olla nii, et kuusk seisis Raekoja platsil jõuludest vastlapäevani, aga päris täpselt me seda ei tea. Kuuskemaa sõnul võib Russowi kirjeldustest järeldada, et meie vastlakuuse komme polnud tekkinud pärast katoliku aja tavasid muutnud reformatsiooni, vaid oli põline.

Kõigele vaatamata ei peaks me Kuuskemaa hinnangul tingimata vastanduma Riiale, vaid hoopis muule Euroopale selgeks tegema, et meie traditsioonid on vanemad. „Kogu kristlikus maailmas armastatud avaliku jõulukuuse suhtes on nii Tallinn kui ka Riia kaugelt põlisemad võrreldes kogu muu Euroopa ja maailmaga. Berliinis seati esimene avalik jõulupuu raekoja ette alles 1780. aastal, Londonis 1840. aasta paiku, Pariisis 1865. aastal,“ teab Kuuskemaa rääkida.

Seega ei tasugi meil niivõrd oma naabritega vaielda kui kaugematele riikidele mõlema riigi keskaegseid traditsioone tutvustada.

Raekoja platsi jõulukuusk

Raekoja platsile ei sobi lihtsalt igasugune puu. Kuuse valimine on väga põhjalik ettevõtmine, mille käigus otsitakse välja see ainus ja õige, terve Eesti tähtsaim jõulupuu. Kuusele kuulutatakse igal sügisel konkurss. Sobilik puu peab olema vähemalt viiekorruselise kortermaja kõrgune, reeglina mitte vähem kui 15 meetri kõrgune, kahar ja ühtlaselt tihe, samuti peaks tulevane jõulupuu kasvama ligipääsetavas kohas ja mitte kaugemal kui 150 kilomeetrit Tallinnast.

Viimaste aastate kronoloogia on järgmine:
• 2023 – tänavu valiti Raekoja platsi kaunistama uhke 14-meetrine kuusk Kiili vallast.
• 2022 – valituks osutus Anija vallas Mustjõe külas kasvav kuusepuu.
• 2021 – kuuseks valiti Kuusalu vallas kasvav ilus ja kahar kuusepuu.
• 2020 – kuusepuu saabus Pääskülast.
• 2019 – jõulukuusk leiti Tallinnast ja Kristiine linnaosast Rõika tänavalt.
• 2018 – kuusk tuli Tallinnast Kristiine linnaosast.
• 2017 – 150 aastat vana Saare perekonnale kuulunud kuusepuu leiti Tallinnast 30 km kauguselt Vääna-Jõesuust. See oli ka ainuke kuusk sel aastal, mis 14 kandidaadi seast täitis kõik „missivõistluse“ tingimused.
• 2016 – kuusk tuli Raplamaalt, Liivapõllu talust, olles küll seitsme meetri võrra madalam kui kõigi aegade kõrgeim puu, kuid erakordselt kahar ja ilus.

Allikas visittallinn.ee.