Mis juhtub siis, kui varjume pommirünnaku eest keldrisse – kas sellest piisab või saab keldrit ehitada ellujäämise huvides paremaks?

Saab, aga peame tõdema – uusi varjendeid ehitatud ei ole, aga olemasolevaid saab parendada. Eesti riik suunab pommikaitsete ehitamise suuresti inimeste endi peale, andes selleks toetust. Harju Elu soovitab vastavalt päästeameti juhistele kõigil oma keldrid üle vaadata ja vajadusel taotleda toetust nende kindlustamiseks.

Päästeamet tegi uuringu, kuidas on meil lood keldrite kui varjumiskohtadega ja koostas selle põhjal soovitused, kuidas võiks keldrid pommikindlamaks ehitada. Harju Elu küsimustele vastas päästeameti nõunik Hanna Kangro.

Millised keldrid sobivad varjumise jaoks kohaldamiseks?

Üldiselt on varjumiseks sobivad igasugused keldrid, aga on mõningad aspektid, millele tuleks tähelepanu pöörata. Päästeamet soovitab mitte varjuda ruumidesse, kus on aknad (oht saada lenduvatest klaasidest vigastada), tehnosüsteemid. Aknaid saab eelnevalt kindlustada ning päästeameti kodulehel on leitavad soovitused kortermajade keldrite varjumiseks kohaldamiseks. Paljud neist soovitustest on kohaldatavad ka eramajadele ning ärihoonetele. Kindlasti tuleks jälgida, et keldrid oleks võimalikult tuleohutud – seal ei oleks tuleohtlike materjale.

Palju selliseid keldreid võiks üle Eesti olla?

Päästeamet ei ole sellist statistikat korjanud, aga valdava osa majade keldreid (kui on ehitatud keldriga maja) on võimalik kohaldada varjet andvaks.

Milliseid töid ennekõike tehakse varjekindluse tagamiseks?

Päästeameti kodulehel on ameti soovitused keldrite kohaldamisel varjumiseks. Samas tuleb märkida, et hooned on erinevad ning mõnede majade puhul võib vajalikuks osutuda ka eritööd.

Kui suurte pommide eest – piltlikult öeldes – sellised varjekohad kaitsevad?

Keldrid pakuvad varjet eelkõige lööklaine ja lenduva materjali eest. Otsetabamuse korral oleneb tabamusele vastu pidamisest hoone konstruktsioonist, objektist, millega hoonet tabati ja tabamuse kohast. Kindlasti aga ei teki olukord, kus ühe paneelmaja tabamuse korral hoone puruneb ja kukub teisele peale, tekitades nii doominoefekti. Seetõttu on päästeamet soovitanud muuta keldreid selliselt, et kogu hoone osas on keldrid läbitavad. Selliselt saab tagada hoonest väljapääsu ka olukorras, kus ühest trepikojast ei õnnestu väljuda.

Palju on Harjumaal suuri vanu varjendeid, kus ja millises seisus need on? Kas on ka uusi?

Päästeamet ei ole täpsemalt kaardistanud endiste varjendite paiknemist. Varjendite puhul mõistame erikonstruktsioonide ja tehniliste lahendustega taristut, mis kaitseb ka keemiarünnaku või radioaktiivse saastatuse eest. Endised, nõukogude ajal ehitatud varjendid, on paljuski amortiseerunud või erakätes. Uusi varjendeid ehitatud ei ole.

Päästeameti soovitused korteriühistutele

• Vaadake üle, kas ja kes keldrisse üldse sisse pääsevad. Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Sellisel juhul tuleb see ühistus läbi rääkida.
• Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed võiksid käia lahti ning võtmed võiksid olla olemas.
• Üle tuleks vaadata keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse.
• Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt.
• Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
• Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge, kas vajate generaatorit või akupanka.
• Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
• Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama.
• Kaardistage majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
• Ühistu liikmetel peavad olema olemas kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.

Taotlege raha!

Alates 18. maist saavad korteriühistud küsida toetust keldrite varjumiskindluse parandamiseks. „Paljude kortermajade keldrites saaks varjuda, kuid ruumid vajaksid korrastamist või ka ehitustöid, et neid varjumiseks sobilikuks kohandada. Tänu TalTechi analüüsile teame nüüd, kas ja milliseid töid teatud tüüpi ehitised varjumiskindluse parandamiseks vajaksid,“ selgitas päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek.

Eestis on ligi 50 000 kortermaja (sh ka ridaelamud ja paarismajad), milles elab üle 900 000 elaniku. Seega elanike hulk, keda võivad kriisiolukorras tabada mitmed probleemid, on väga suur. Korteriühistutel on oluline roll nii varjumise võimekuse suurendamisel kui ka üldise kriisikindluse parandamisel.

Tänavu on kohandamise töödeks 1,2 miljonit eurot, mis võimaldab hinnanguliselt kohandada ligi poolesaja korterelamu keldrit. Näiteks saab raha taotleda keldrite korrastamiseks, autonoomse elektriühenduse loomiseks, avatäidete kindlustamise materjali soetamiseks (liivakotid, tugev kile akende jaoks), keldri sissepääsu korrastamiseks, tugevamate elektrilise lukuga uste paigaldamiseks (ohuolukorras võimalik uks avada, et kõik ei peaks oma võtmetega uksi avama). Vajadusel ka keldri lagede toestamiseks.

Uue taotlusvooruga on võimalik raha taotleda ka näiteks generaatorite ja autonoomsete akupankade soetamiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 29.september 2023, taotlused tuleb esitada päästeameti e-posti aadressile rescue@rescue.ee. Täiendavat infot taotlusvooru kohta saab e-posti aadressilt varjumine@rescue.ee.