Kes meist vahel ei mõtleks: kas vald või linn, kus on meie kodu – olgu siis eramu või korter – on parim paik päeva õhtusse saata? Äkki on mujal elul hoopis teine mekk.
29. märtsi Harju Elus kirjutasime Tervise Arengu Instituudi (TAI) analüüsile tuginedes meie keskmise eluea ja tervena elatud aastate näitajaist maakondade kaupa, võrdluseks Eesti keskmine. Eesti keskmine eluiga – naistel kõrgem, meestel madalam – oli 2016. aastal 78 aastat, meestel 73,2 ja naistel 81,9. Maakondade lõikes olid kõikumised väikesed: harjumaalase keskmine eluiga küündis 79 eluaastani, Ida-Virumaal elati ainult 75 eluaastani, Põlvamaal suri inimene keskmiselt 77-aastaselt.
Märksa suuremad erinevused olid aga tervena elatud aastates. Kui Eesti keskmisena püsis inimene oma 78 eluaastast terve ja elurõõmsana keskmiselt 56 aastat, siis Harjumaa oma 58 aastaga oli selle näitajaga üsna Eesti keskmisel tasemel.
Haritud koonduvad
Tervise Arengu Instituut analüüsis 2011. aasta rahvaloenduse andmetel tuginedes Harjumaa terviseprobleeme ja tervena elatud aastaid kaomavalitsuste kaupa, kõrvutades neid andmeid 65+ vanuses inimeste osakaaluga elanikkonnast.
Kõige väiksem on terviseprobleemidega inimeste osa Rae, Viimsi ja Harku vallas, samal ajal on vanemate inimeste osakaal – kes ongi tavaliselt tervisehädaga – neis valdades ka kõige väiksem.
„Neis omavalitsustes, kus elanikkonnas on rohkem eakaid inimesi, on ka rohkem terviseprobleemidega inimesi,“ kõneles TAI vanemspetsialist Triinu Toobal.
Vanus pole aga ainuke mõjur tervisele – kõrvutada saab näiteks ka hariduse näitajaid. Rahvaloenduse andmetel elab Kõue (nüüdne Kose) ja Kose vallas suhteliselt kõige rohkem alg- ja põhiharidusega inimesi, samas kui Viimsi, Rae ja Harku vallas on kõrgharidusega inimeste osakaal suurim. Sama jaotumine on näha ka sissetulekute lõikes. 2016. aastal oli kõrgeim keskmine sissetulek Viimsi, Rae ja Harku elanikel, madalaim Loksa linnas ja Vasalemma vallas.
„Mind üllatas, kui suured erinevused võivad olla ühe maakonna piires erinevate omavalitsuste näitajate vahel, isegi kuni kaks korda nii hariduse, sissetulekute kui ka muude tervisemõjurite lõikes, mis väljenduvad ühel või teisel viisil paikkonna tervisenäitajates,“ ütles Toobal.
Kuidas mõjub keskkond?
Kas omavalitsuste vahel on hariduslike ja muud näitajate erinevused näiteks viimase kümne aastaga suurenenud või vähenenud? Sellele küsimusele Triinu Toobal täpset vastust anda ei oska – täpne analüüs puudub. Aga võib eeldada, et erinevused on pigem suurenenud kui vähenenud. „Seda on näha ka Harjumaa ning niinimetatud kuldse ringi võrdluses ülejäänud Eestiga. Halvemas olukorras olevast piirkonnast liiguvad aktiivsemad inimesed, tööandjad ning finantseeringud piirkondadesse, kus üldine elukvaliteet ning tingimused on paremad. See tingib omakorda aga ebavõrdsuse suurenemise erinevate piirkondade vahel,“ lausus Toobal.
Kuidas mõjutab aga ümbritsev keskkond ja loodus inimese tervist ja eluiga?
„Mis puudutab loodusliku keskkonna– õhusaaste, müratase, vee kvaliteet – mõju inimese tervisele, siis selles osas on kvaliteedinõuded seatud ning regulatsioonid olemas. Kuna on ametlikult kehtestatud piirmäärad ja normid, siis usun, et neid aspekte ka pidevalt monitooritakse ja uute planeeringute puhul arvestatakse,“ kõneles Triinu Toobal „Küll aga pole meil täna häid uuringuid/analüüse Eesti, või veelgi enam, maakondade lõikes, mis annaks hea numbrilise ülevaate, mil määral keskkonna aspektid tervisenäitajatele mõjuvad ja kuidas see piirkondade lõikes erineb – näiteks kas tööstuspiirkondades on inimeste tervisenäitajad halvemad ning millised on samal ajal teised tervisemõjurid, mis näitajaid mõjutavad.“
