Raietegevust on tänapäeval näha igal pool ja sellele, kas see on läbinisti seaduslik ja põhjalike eelnevate uuringutega, mõtlema ei kiputa. Ühes Pärnumaa erametsas raiuti metsa 1. kaitsekategooria liigi, väike-konnakotka elupaigas, ja see ei ole ainus omalaadne juhtum.

Kas tõesti kaaluvad eraomaniku õigused üles looduse heaolu? Kotkaliikidest pesitseb Eestis viis liiki: merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas. Väike-konnakotkaid on meil 500–600 paari ning nende trend on stabiilne. Kõige vähem on meil suur-konnakotkaid, hinnanguliselt ainult 5–10 paari, ning nende arvukuse trend on kahjuks langev.

Riik teeb järjepidevalt tööd selle nimel, et luua ohustatud liikidele liigikaitsekavasid. Kaitsealuste liikide jätkuvasse elukvaliteeti panustatakse suurte summadega, kuid järelevalvet tehakse rohkem kui ennetustööd.

Lind ei vali kodu tiitli järgi

„Liikide pelgupaikadeks on täielikult kaitstud sihtkaitsevööndid, kuid linnu jaoks on puu ikka puu ja mets ikka mets, olenemata sellest, kas tegemist on kaitseala või majandusmetsaga,“ seisab Eesti Metsa Abiks MTÜ samateemalises postituses. Majandusmetsade ortofotodelt on näha, et lageraie keskele on jäetud puude ümber ringid, mille eesmärk on kaitsealuse liigi elukeskkonna säilitamine.

Eesti Metsa Abiks MTÜ juhatuse liige Helena Eenok. Foto erakogu 

Näiliselt on kõik justkui õigesti tehtud, pesapuu on jäetud puutumata, aga ülejäänud ümbritsev mets, mis elupaigast maha on võetud, on kadunud ja elukeskkond on rikutud. Elupaikade killustumine on teadlaste hinnangul üks suuremaid murekohti meie looduses.

„Siinkohal on ehk paslik ka mainida, et puit, mis Eesti metsadest välja tuuakse, läheb suures osas ekspordiks ja ahjukütteks nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas. Sisuliselt muudame kaunid ökosüsteemid odavaks pelletiks ja müüme need maha peenraha eest,“ lisab Eesti Metsa Abiks MTÜ juhatuse liige Helena Eenok.

Väljaspool looduskaitsealasid on liigi kaitseks loodud püsielupaigad. KS § 50 lg 2 p 4 kohaselt on väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 m raadiuses selle liigi püsielupaik. Need ringid ongi liigi püsielupaiga sihtkaitsevööndid, kus vastavalt LKS § 30 lg 2 on majandustegevus keelatud.

„Püsielupaiga sihtkaitsevööndit ümbritseb piiritletud liigi leiukoht, kus on metsa lubatud majandada, kui arvestatakse konkreetse liigi kaitsega. Liigi kaitseks on metsa majandamisel ajalised piirangud ning metsaraied lubatud 1. septembrist kuni 14. märtsini, väljaspool liigi pesitsusaega,“ kommenteerib protsessi keskkonnaameti Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus.

Kaitsealune liik ja selle kaitsmine

Keskkonnaameti järelevalvel on kindel plaan, mille põhjal kontrollitakse kaitsealuste liikide elupaikasid. See ei ole see ainuke võimalus, näiteks saavad inimesed keskkonnaameti le ise teada anda silma jäänud keskkonnaalastest kahtlustest ja probleemidest ning seda mitte ainult kaitsealuste liikide puhul.

„Soovitame teavitamiseks kasutada numbrit 1247. Metsaomanik peab enda metsas kinni pidama näiteks kaitse-eeskirjas toodud piirangutest ja pesitsusrahust. Kaitsealused liigid kuuluvad kolme kaitsekategooriasse ning meetmed, mida nende kaitsmisel kasutusele võetakse, on kategooriate lõikes erinevad,“ selgitab Õmblus.

Kaitsealuste liikide jätkuvasse elukvaliteeti panustatakse suurte summadega, kuid järelevalvet tehakse rohkem kui ennetustööd.

See, kas 100 m raadius pesapaiga säilitamiseks on piisav, oleneb Õmbluse sõnul täiesti metsast ja kotka liigist. 100 m raadius on seadusega kehtestatud elupaik ümber väikekonnakotka pesapuu. Näiteks kaljukotkal on pesapuu raadiuseks lausa 500 m.

Keskkonnaameti Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus. Foto Keskkonnaamet 

„Raie väljaspool looduskaitseseadusega määratud püsielupaika ei aita liigi hoidmisele kaasa, kuid ei hävita pesa puud ja seda ümbritsevat minimaalselt vajalikku pesitsusala. Looduskaitseseadusest tulenev 100 m raadiusega püsielupaik peaks tagama väike- konnakotka pesitsemiseks vajalikud tingimused. Vajadusel moodustatakse väike-konnakotka elupaikade kaitseks ka suuremaid püsielupaiku, mis võivad ulatuda pesapuust ka 200–300 m kaugusele, kuid antud juhul ei ole suuremat püsielupaika kavandatud. Eesti väike-konnakotkaste populatsiooni seisundit võib hinnata heaks, sest liigi arvukus on teiste kotkaliikidega võrreldes suurem ja viimaste aastakümnete jooksul olnud stabiilne,“ räägib Õmblus.

Pinnas muutub läbimatuks

Millega põhjendatakse metsast puidu soojal aastaajal välja toomist ja mis on selle tagajärg? Ennekõike on näha, et pinnasesse jäävad meetrisügavused vaod, tee on kõigile, välja arvatud suured harvesterid, läbimatu, ja maapinnal kasvavad taimed, pisiloomad ning putukad hävinenud. Vastavalt metsaseaduse §40 lg 6 ei tohi metsa majandamisega pinnast kahjustada lubatust enam.

Metsa uuendamisel ja raie pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra on keskkonnaminister kehtestanud metsamajandamise eeskirjaga. Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud oluliselt kahjustada metsamulda sügavamalt kui 30 cm, roopa sügavuseks on maapinna ja roopa põhja tasandite vaheline vahemaa sentimeetrites.

Noor väike-konnakotkas. Foto Karl Adami 

„Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Antud juhtumi puhul alustati järelevalvemenetlus, mille käigus viiakse läbi täiendav kontroll, kuid hetkel ei saa öelda, et pinnast kahjustati ülemäära,“ lisab Toomas Õmblus. Võimalikud kahjustused selguvad niisiis alustatud järelevalvemenetluse käigus.