Eesti esimese IKEA kaupluse sünd Rae valla Kurnas külas on takerdumas ootamatu probleemi taha. Mitmed piirkonna elanikud on kaupluse vastu, põhjuseks nii hirm, et seal lähedal ladustatakse plahvatusohtlikke aineid nagu ammoniaak, kui ka mure, et kaupluse parklast ja sõidukitest tulev reostus võib jõuda Seire kraavi kaudu Ülemiste järve.
Rae vallavanem Madis Sariku sõnul oli esimene kontakt kaupluse rajajaga 2019. aasta kevadel. “Toimusid pidevad konsultatsioonid erinevate IKEA inimeste ja valla planeeringu-, ehituse- ja keskkonna spetsialistidega,” selgitab ta.
Kaupluse asukohaks valiti Kurna küla 20-hektariline maatükk ehk Põlluvälja kinnistu. “Arvestati nii asukohta, juurdepääsu, taristut kui ka kõiki muid võimalikke riske, mis poe realiseerimisel võiksid takistuseks saada,” teatab Sarik.
Muljetavaldav kompleks
Rae vallavolikogu otsustas 2019. aasta oktoobris 14 poolt ja 6 vastuhäälega võõrandada Põlluvälja kinnistu IKEA-le. Et maa ruutmeetri hinnaks arvestatakse seal kümme eurot, peaks Rae vallale kinnistu eest laekuma kaks miljonit eurot, aga…
“Hetkel on tehtud ainult võlaõiguslik leping, mis on määranud ära n-ö tingimused maa ostuks. Asjaõiguslik tehing tehakse alles peale planeeringu kehtestamist ja poe realiseerimist,” täpsustab Sarik.
Kahe miljoni euro laekumise eelduseks Rae valla pangaarvele on seega IKEA kaupluse valmimine.
“Planeering võeti vastu augustis. Peale planeeringu kehtestamist on võimalik maja valmis projekteerida ja seejärel saab ehitusluba taotleda,” lisab vallavanem.
Põlluvälja kinnistu ühele krundile kavandab IKEA kaubandushoonet brutopinnaga 40 000 ruutmeetrit, teisele krundile täiendavalt 60 000 ruutmeetrit brutopinda.
Rae vald ei ole arvestanud sellega, et sellise suure mahuga kaubanduskeskusega suureneb liikluskoormus oluliselt.
IKEA sortiment on väga lai – kodusisustuse valdkonnas müüakse kõike alates niidirullist ja lõpetades täiskompleksete köökideni. Kõik oleks justkui kena, ometi tüürib ettevõtmine kohtuprotsessi poole. Kaubanduskeskuse vastased on pöördunud vandeadvokaat Kristo Kallase poole.
Miks ollakse vastu?
“Rae vald ei ole arvestanud sellega, et sellise suure mahuga kaubanduskeskusega suureneb liikluskoormus oluliselt. Üksnes ühe mahapöörderaja lisamine planeeringualaga külgneval ristmikul ei ole ilmselgelt piisav kogu piirkonna liiklusmuudatustega toimetulekuks,“ väidab Kallas.
“Samuti ei ole arvestatud sellega, et kaubanduskeskus rajatakse ohtliku ettevõtte ohualasse. Neid riske ei ole hinnatud. Me ei saa vaikides oodata ja loota, et äkki midagi ei juhtu. Aga kui juhtub? Keskuses võib korraga koos olla tuhandeid inimesi ning kui toimub õnnetus Maxima logistikakeskuse ammoniaagimahutitega, võivad tagajärjed IKEA külastajatele olla fataalsed,” arvab Kallas.
“Keskuse tarbeks rajatakse ka väga suure mahuga autoparkla, kuid on arvestamata, et parklast ja sõidukitest tulev reostus jõuab kõrval asuva Seire kraavi kaudu Ülemiste järve, mis on umbes poole miljoni inimese joogiveevaru allikas,” rõhutab vandeadvokaat.
Kallas juhib tähelepanu ka nüansile, et IKEA menetluses ei ole vald läbi viinud keskkonnamõjude hindamist. “Selline valik tuleb teha kaubanduskeskuste puhul, mille brutopind on vähemalt 20 000 ruutmeetrit. IKEA puhul on aga maht koguni kaks korda suurem, kuid keskuse kavandamiseks menetletakse tavalist detailplaneeringut (ja sedagi oluliselt kiiremalt kui tavapäraselt), justkui oleks tegemist ühepereelamu rajamisega.”
Ei välista kohut
Rae vallavanem Madis Sarik näeb probleemi teisiti: “Kohalikud elanikud ei ole vaidlustanud, pigem pooldavad IKEA tulemist. Oleme saanud läbi advokaatide hoopis Kiili valla elanike vastuväiteid.”
IKEA ehk siis Kurna küla Põlluvälja detailplaneeringu avalik väljapanek oli 31. augustist 14. septembrini nii Rae vallamajas kui ka Rae valla geoportaalis. Vandeadvokaat Kallase sõnul esitas ta vallale oma ettepanekud ja vastuväited. “Kui Rae vald neid ei arvesta ja jätkab planeeringu menetlemist selliste puudustega, siis ei saa välistada ka vaidluse jätkumist kohtus,” teatab ta.
“Vastuväited tuleb läbi menetleda ja põhjendatud kaebusi tuleb arvestada. Ei tasu neid alati karta, sest need toovadki välja vaated asjale teise nurga alt ja teinekord aitavad hoopis kaasa parema lahenduse saamisel,” arvab Sarik.
“Detailplaneeringu menetlus tuleks sellisel kujul lõpetada ning leida IKEA kontseptsioonile vastava kaubanduskeskuse rajamiseks asukoht ja võimalused õiges menetluses,” on vandeadvokaat aga resoluutne.
“Liiatigi on Rae vald asunud absurdselt väitma, et IKEA puhul on tegemist nn üksikpoe, mitte kaubanduskeskusega, ning et selle mõjud ei ole kuigi suured. Samas on ilmselge, et mõjud ei saa tulla mitte kaupluse nimest, vaid mahust,” lõpetab Kallas.
