Sarnaselt Võrumaal toimuvaga plaanitakse laiendada sõjaväe harjutustegevust ka Harjumaal Soodlas. Kaitseväe keskpolügooni lähedusse planeeritav 5865 ha suurune Soodla harjutusväljak on paras, et võimaldada sõjamasinatel erinevate manöövrite õppimist.

Olemasolev kaitseväe polügooni ja uus harjutusala on eraldiseisvad harjutusväljad, mille kasutamine toimub suure osa ajast üksteisest sõltumata. Alade seotud kasutamine toimub suurõppuste ja kaudtule harjutamisel ning neid ühendavad teed ristuvad ja kattuvad osaliselt rahva poolt armastatud RMK matkateega. Samuti on ristumised Kõrvemaa suusaradadega ning need on kavandatud ka üle Jussi nõmme.

Harjutusala vajalikkus

Soodla harjutusala rajamiseks on algatatud riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu eskiis annab ülevaate kavandatud lahendustest, mis on vajalikud riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ning. Arvestatud on kasutuskoormusega kuni 300 päeva aastas. Kaitseministeeriumi innovatsiooniosakonna juhataja Miiko Perise sõnul on praegused harjutusväljad ülekoormatud ning ei vasta olemasolevale ja hangitavatele sõjalistele võimekusele.

Kaitseministeeriumi innovatsiooniosakonna juhataja Miiko Peris. Foto erakogu 

„Soodla harjutusväli on vajalik, et harjutada soomusmanöövervõimet ja koostööd NATO liitlasüksustega, aga ka selleks, et teha väiksemaid laskeharjutusi, mis ei mahu ära keskpolügoonile ja suurtükilaskmisi . keskpolügoonile,“ lisab ta. Vajadust harjutusvälja järele on suurendanud veelgi Venemaa kallaletung Ukraina riigile, mille tulemusel on otsustatud suurendada maakaitset, ajateenistujate arvu, kohal viibivate liitlasüksuste arvu ja erinevaid soomusmanöövervõimeid. Harjutusväli on vajalik nii meie enda kaitseväele ja kaitseliidule kui ka liitlasüksustele.

Kogukond on mures

Kohalike mure on suur, kuna metsa säilimine eriplaneeringu eskiisis on ebaselge. Hirm on, et harjutusvälja raadamise käigus võidakse eemaldada kogu mets laskevälja alal ja maastiku hoolduseks kavandatakse kontrollitud põletamist. Perise sõnul on põletamine vajalik eeskätt isetekkeliste ja kontrollimatute tulekahjude vältimiseks, mis võivad tekkida lasketegevuse käigus, kui rohi on pikk ja väga kuiv. Põletamine toimub vastavalt siseministri määrusele kontrollitud põletamise kohta ja koostöös päästeametiga.

Soodla harjutusala rajamiseks on algatatud riigi eriplaneering ning läbi viiakse keskkonnamõju strateegiline hindamine.

„Oluline on vahet teha, et harjutusväli ei ole veel kogu laskeväli. Eesmärk on säilitada mets 500 meetri ulatuses harjutusvälja piirist sissepoole. Kinnist ja poolkinnist maastikku jääb ka mujale, aga mõjude hindamisel arvestatakse maksimaalse võimaliku raadamise ulatusega, seejuures lähtudes sellest, et riigi eriplaneeringu etapis ei ole täpselt teada, kus on vajalik jätta lagedamad alad ja kus on võimalik säilitada rohkem metsa,“ selgitab Peris.

Keskmes on Soodla veehoidla

Tegemist on väärtusliku maastikuga nii inimestele kui ka loodusele, mille keskele jääb Soodla veehoidla. Tegevusi kavandades peab olema väga ettevaatlik, et mitte tekitada kahjusid kaitstavatele liikidele ja keskkonnale. Kohalikud soovivad, et metsa majandamine kogu piirkonnas keelataks, kuni ei ole selge, mida täpselt kavandatakse. Kardetakse, et sarnaselt Nursipaluga hävitatakse müra eest kaitsev mets enne, kui ala on valminud.

Kohalike mure on suur, kuna metsa säilimine eriplaneeringu eskiisis on ebaselge. Foto Irina Iriser 

Tallinna Vesi AS mõistab harjutusvälja laiendamise olulisust ja soovib omalt poolt aidata kaasa osapoolte jaoks võimalikult sobiva lahenduse leidmisele. „Peame äärmiselt oluliseks meie riigi kaitsevõimekuse tõstmist, sest sellest sõltub ka elutähtsate teenuste tagamise julgeolek. Loomulikult ei saa me teha järeleandmisi toorvee kvaliteedi osas ning seisame selle eest, et planeeritavad lahendused oleksid läbimõeldud ning igasugused riskid vee kvaliteedile maandatud. Usume, et kaitseministeerium on meiega ühte meelt ning teeme selles osas tulemuslikku koostööd,“ räägib  Tallinna Vesi ASi kommunikatsioonijuht Maria Tiidus.

„Soodla veehoidla hakkab paiknema harjutusvälja keskel, mis tähendab, et päris ilma mõjudeta lõpplahendust leida on keeruline. Selle mõju välja selgitamiseks eeldame professionaalse, sisulise ja läbimõeldud keskkonnamõju hindamise läbiviimist ja riske maandavate meedete rakendamist, mille välja töötamisel soovime kindlasti aktiivselt osaleda,“ lisab Tiidus.

Vallad loodavad parimat

Anija vallavanem Riivo Noore sõnul on Soodla harjutusvälja plaane põgusalt vallamajas tutvustatud. „Oleme andnud oma seisukohad ja soovitused planeeringu koostamiseks, aga hetkel puudub info, kas neid on arvestatud. Väga loodan, et planeeringu koostamisel arvestatakse kohaliku kogukonna ettepanekutega ja valla seisukohtadega ning leitakse kogukonnale kompensatsioonipakett häiringu leevendamiseks,“ räägib ta.

Kohalikud elanikud on oodatud esitama arvamust planeeringu eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta. Kirjalikke arvamusi oodatakse kuni 3. märtsini, suuliselt saab seisukohti esitada 21. ja 22 märtsil toimuvatel avalikel aruteludel. „Kaalume kõigi esitatud ettepanekutega arvestamise võimalikkust ja vastame kirjalikult pärast avalikke arutelusid. Avalikel aruteludel anname muuhulgas ülevaate esitatud ettepanekutest ning kas ja milliselt peame võimalikuks seisukohtadega arvestamist. Ettepanekutega arvestamisel on lähtekohaks siiski see, kuivõrd arvestamine avaldab mõju planeeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisele – kas riigikaitseliste eesmärkide saavutamine on võimalik,“ lisab Peris.

Vajalikud muudatused

Kui keskpolügooni ida- ja läänekülge tehti laiendatud ohuala, mille sisse jäi RMK matkatee lõik, rajas RMK koostöös kaitseministeeriumiga alternatiivse rajalõigu, mida mööda saab matkata siis, kui ohualasse siseneda ei tohi. „Kui Soodla harjutusväli hakkab matkamist takistama, siis tuleb taaskord leida lahendus. Kõik aga hakkab sõltuma sel juhul konkreetsest olukorrast,“ räägib RMK esindaja Kristiina Viiron.