Täheldame elektriautode turu tasast elavnemist, ent siiski leiame end ristteelt, kus elektrifitseeritud sõidukite müüki pärsivad ekslikud müüdid. Kas skeptikute välja öeldud karmid hinnangud elektriautode suhtes on tõesed?

Kui veel eelmise aasta alguses olid registreeritud elektriautode numbrid tagasihoidlikumad, võis esimest hüpet märgata 2023. aasta märtsikuust, kui elektriautode registreerimiste arv ühes kuus ületas 100 sõiduki piiri. Vaatamata mõningasele populaarsuse tõusule, on praeguseks Eestis registreeritud umbes 6000 elektriautot, mis moodustab endiselt vaid natuke alla 1% meie autopargist.

Elektriauto – kas ka tegelikult keskkonnasõbralik valik?

Mõnda aega tagasi äratas rahvusvahelises avalikkuses suurt tähelepanu Briti päevalehe „The Guardian“ avaldatud vestlus koomik Rowan Atkinsoniga. Mr. Bean’i rollist teadatuntud näitleja väitis, et oli üks esimesi elektriautode entusiaste, kuid tundis end petetuna, kui mõistis, et elektriautod polegi nii keskkonnasäästlikud, kui võis arvata. Ta väitis, et elektrifitseeritud autode tootmisest tulenevad kasvuhoonegaaside hetikogused on oluliselt suuremad, kui sisepõlemismootoritega sõidukite tootmisel. Juba järgmisel nädalal avaldas sama väljaanne aga artikli, mis lükkas populaarse koomiku esitatud seisukohad ümber.

Tõepoolest, kui vaadata sõiduki kogu elutsüklit, sealhulgas tootmist, mis hõlmab kas fossiilkütuste või akude jaoks vajalike elementide kaevandamist, tootmist ja käitamist, vähendab elektrisõidukite kasutamine kliimamuutusi põhjustavate gaaside heitkoguseid. Saksamaal Deutsche Umwelthilfe poolt tellitud uuringust selgus, et elektriautode jalajälg on 75g/km. Kui aga tootmisel , igapäevasel kasutamisel ja akule otstarbe leidmisel kasutada rohelisi lahendusi, on seda võimalik veelgi 70% võrra vähendada.

Sarnased andmed avaldas 2021. aastal USA-s asuv mittetulundusühing International Council on Clean Transportation. Läbi viidud uuringust selgus, et elektriautod paiskavad elutsükli jooksul õhku kuni 69% vähem heitkoguseid kui sisepõlemismootoriga sõidukid. Hinnanguliselt saastavad ka kõige vanemate tehnoloogiatega elektriautod keskkonda viiendiku võrra vähem kui tavaautod.

Akud – kallis ja lühiajaline lahendus?

Elektritranspordi kriitikud pööravad sageli tähelepanu elektriautode ühele olulisemale komponendile: akudele. Skeptikutele meeldib rõhutada, et elektriautode akud ei ole vastupidavad – nende eluaeg on lühike ning hind jääb alati kõrgeks. Selliste hinnangute tulemusena, on elektriautod hetkel tarbijatele vähem atraktiivne alternatiiv sisepõlemismootoritega sõidukitele.

Ülemaailmse äri- ja finantsuudiste agentuuri, Bloomberg Greeni, andmetel on liitiumioonakude hinnad viimase kümne aasta jooksul langenud 4,8 korda – kui 2013. aastal oli akude hind 732 dollarit kilovatt-tunni kohta, siis 2022. aastal sai samataolise aku kätte vaid 151 dollari eest.

Tehnoloogia arenguga pikeneb aga ka akude eluiga. Hinnanguliselt võimaldavad vanema põlvkonna elektriautode akud sõita oma eluea ajal umbes 160 000 kilomeetrit. 2019. aastal Tesla poolt avaldatud uuringute kohaselt on aga enamik Model S ja Model X autod ületanud juba 320 000 kilomeetri piiri. Seejuures on akude efektiivsus endiselt umbes 90 protsenti. Seega ei tohiks elektriautode populaarsuse komistuskiviks pidada ei akude maksumust ega vanust.

Saastav elekter elektriautode laadimiseks?

Kuuleme sageli arvamusi, et isegi, kui elektriautod sõites õhku ei saasta, ei toodeta akusid laadivat elektrit kaugeltki keskkonnasõbralikul viisil. Kui hetkel paiskab Euroopa Liidu energiasektor õhku ligikaudu 78% kõigist kasvuhoonegaasidest, on olukord muutumas paremuse poole.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel vähenesid EL-i süsinikdioksiidi heitkogused aastatel 1990–2021 30% võrra. Juba praegu ammutatakse mitmetes riikides, näiteks Rootsis, umbes 60% elektrist päikesest, tuulest ja veest. Samas leidub ka riike, nagu Malta, kelle taastuvenergiaallikate osakaal elektrist on vaid 11%.

Ka Eestis toodetakse jätkuvalt suur osa energiast taastumatutest loodusvarudest, näiteks põlevkivist. Järkjärguline üleminek taastuvenergiale on aga tähtis samm tulevikumajanduse arengus. Eesti riiklikusse energia- ja kliimakavasse on planeeritud, et aastaks 2030 toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.

Juba praegu oleme osa „Eesmärk 55“-st, mille sihiks on 2030. aastaks vähendada Euroopa Liidu hetkoguseid vähemalt 55%, sealhulgas minimeerida uute sõiduautode ja kaubikute heidet 2035. aastaks 100%. Nõnda hõlmab pakett elektriautode laadimisjaamade võrgustike tihenemist selliselt, et 2026 aastaks oleks iga 60 km tagant laadimispunkt võimsusega 400 kW ning 2028. aastaks jõudlusega 600 kW.

Kuna nii Eesti kui ka Euroopa Liit lähevad üha kindlamalt üle keskkonnasõbralikumatele valikutele, jäävad skeptikute kommentaarid väidetavalt saastavate elektriautode kohta ajapikku sujuvalt minevikku. Siiski võib osaliselt nõustuda kriitikute väidetega elektriautode suhteliselt kõrge hinnaklassi kohta. 2023. aasta septembris SEB analüütikute poolt koostatud elektriautode taskukohasuse indeks näitab aga, et elektriautod on inimestele üha kättesaadavamad.

Seega on lootust, et kui elektriautosid ümbritsevad müüdid hajutavad, muutub ka meie riigi autopark kiiremal tempol üha kaasaegsemaks ning keskkonnasõbralikumaks.