Harjumaal on karusid vähe, kuid endast märku annavad nad siiski. Metsas uitajatel ja lihtsalt loodusesõpradel on mõistlik jääda rahulikuks, kui karu vastu jalutab.
Eestis elutseb umbes 650-700 karu. „Erinevalt vangidest ja sõduritest, kes enne kokku lugemist üles rivistatakse, pole ulukite arv täpselt tuvastatav,“ selgitab terioloog ehk ulukite bioloogiat uuriv Tiit Randveer.
„Praegu peetakse suurkiskjate, seega ka karude kohta arvestust pesakondade, s.t. poegadega emasloomade järgi. Harjumaal on viimastel aastatel täheldatud kaheksa alla aastaste poegadega emakaru,“ täpsustab Randveer.
Kus võib karu kohata?
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnul võib karu kõige sagedamini kohata Harjumaa idaosas Kuusalu, Anija ja Kose vallas ning lääneosas Padise ja Keila vallas.
Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaare väitel on loomad loomakaitse ja jahikeelu aladel n-ö linnastunud ning asunud elama toiduotsinguil inimeste lähedusse. Seetõttu võib karu kohata kus iganes.
„Praegu, pigem siiski pisut hiljem, nad ärkavad, isakaru varem, poegadega emakaru hiljem – aprillis. Algul tiirutavad ümber pesapaiga, söövad midagi – hea kui jõhvikaid, mis seedimise käima paneb. Vabanevad „karupunnist“ ja alustavad kevad-suvist karuelu,“ jutustab Randveer.
„Karu on omnivoor ehk kõigesööja, väga sarnaselt inimesele. Varakevadel toitub karu putukatest, näiteks sipelgad ja tõugud, samuti leitud korjustest. Suve jooksul lisanduvad menüüsse marjad, taimed. Võimalusel murrab karu erinevaid saakloomi, harva ka kariloomi, ja rüüstab mesilaid,“ seletab Talvi.
Karul sünnib pesakonda 1-4, vahel harva viis poega. Karupojad-tütred sünnivad enamasti jaanuaris, on üliväiksed ja abitud, kaaludes vaid 300 grammi. „Pesast väljudes on nad juba karupoja moodi, aga palju nad kaaluda võivad, ei võta siinkohal öelda. Esimese suve veedavad emaga, talvituma jäävad ema lähedale, järgmisel suvel enne jooksuaega iseseisvuvad,“ räägib Randveer.
Ära karda, austa
Kuidas käituda, kui karu metsas vastu jalutab? „Soliidselt, nagu igal muulgi elujuhtumil. Karu ei pea kartma, küll aga austama. Üldjuhul karu ohtlik ei ole, erandiks sama-aastaste poegadega emakaru. Poegade ja ema vahele sattuda ei ole tervisele hää,“ soovitab Randveer.
Tagajalgadele tõuseb karu nuusutamiseks, mitte ründamiseks. Et rünnata, laskub ta neljale käpale. „Karu märgates on ka juhuslikul inimesel mõistlik kaugeneda,“ arvab Vahesaar.
„Karu on inimesele ohtlik juhul, kui inimene satub loomale ootamatult väga lähedale,“ selgitab Talvi. „Tavaolukorras märkab metsloom inimest varem ja liigub ise eemale. Karuga kohtudes on mõistlik rahulikult tuldud teed mööda taanduda, vältida kiireid ja järske liigutusi.“