Tänavu on toiduainetööstuse jaoks muutunud peaaegu kõik vajalik oluliselt kallimaks. Teraviljahind on tõusnud 40 protsenti, järsult on suurenenud ka mootorikütuse ja energiakandjate hinnad. Lisaks on õhus erinevate pakendite kallinemine.
Harju Elu uuris mõnelt tootjalt ning kauplusekettidelt, kui palju on kasvanud just kodumaiste puu- ja juurviljade ning ka laiemalt kodumaise toidu hind.
„Gaasihind on põhimõtteliselt kahekordistunud, elektrihinnad viiendiku võrra kallimad, tööjõukulud Eesti pagaritööstuses olid ligi 14 protsenti kallimad. See surve on iga kandi pealt meeletu. Väga raske on, hinnatõusud on paraku kindlasti ees ootamas,“ lausus Fazer Bakery juht Anne Mere Vikerraadios.
Eesti suurim toidutööstus – Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi omanik HKScan Estonia – on juba osa hindu kõrgemale tõstnud.
Harjumaa ühe suurema juurviljakasvataja, Tuulas asuva Kadarbiku talu üks juhte Ville Pak ütleb Harju Elule, et hindu on prognoosida väga keeruline. „Sel aastal väga miskit ei muutu ja kui muutub, siis baas on nii madal, et võrreldes muude hindadega on köögivili ikka odav,“ arvab Pak.
Ennustuste kohaselt võib hooaja vältel oodata kuni 50-protsendilist kallinemist.
Hoopis hullem on seis järgmisel aastal, kui väetiste hinnad tõusevad, taimekaitse kättesaadavus halveneb. Siis võib toodang Paki sõnul väheneda. Ning edasi ei tea keegi, mis saab. „Ees on imelikud ajad,“ ütleb Pak. Ta ütleb, et gaasihind mõjutab väetiste hinda, elekter ladustamist ja töötlemist ning diislihind tootmist. Praegu saab Kadarbiku talu Paki sõnul hakkama.
Elekter suur tõstja
Maxima Eesti müügidirektor Marge Kikas ütleb, et kodumaiste köögi- ja puuviljade hinnatase on veidi kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Osaliselt on märgata ka elektri-, gaasi- ja kütusehindade tõusu mõju. „Tõenäoliselt ostuhinnad soodsamaks ei lähe. Kuid kõik oleneb, kui palju kasvatajatel ja tootjatel kulud edasi kasvavad,“ selgitab Kikas.
Elektri- ja kütusehinna tõusust tingituna ei ole praegu sortimendist midagi õnneks ära jäänud. Kuniks kliendid tooteid endiselt ostavad, siis kodumaised puu- ja köögiviljad on talveks salvedes olemas ja saadaval. „Eks hinnad muutuvad vastavalt kuludele,“ lisab Kikas.
Mis on kaubandusketi suurimad kuluartiklid? „Elekter moodustab tuntava osa kaubandusketi igapäevakuludest ja loomulikult pikemaajaliselt püsiv kõrge elektrihind võib hakata mõjutama jaekaubandusketi igapäevaseid kulusid,“ arvab Kikas.
Kuna jaekaubanduskett on kaupade, toodete ja teenuste vahendaja, siis kokkuvõttes kajastub kõikide tarnijate ja jaekaubandusketi omakulude tõus lõpptarbija jaoks hinnatõusuna toodete väljamüügihinnas.
Kartulihind tõuseb 50 protsenti?
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütleb Harju Elule, et kodumaise köögivilja, juurvilja ja õuna hinnad on tõusnud möödunud aastaga võrreldes ligi 20 protsenti.
„Ennustuste kohaselt võib hooaja vältel oodata kuni 50-protsendilist kallinemist. Seda just kartulil, mille mahud ongi müügikäibest kõige suuremad. Kogu Euroopas oli suvi väga kuiv ja see on mõjutanud ka odava importkartuli hinda, mida mõned jaeketid Eestis müüvad (Selver mitte). Meie klient eelistab eestimaist toodet olenemata hinnast. Hetkel on odavam Luunja kurk, kuna Grüne Fee on jäänud mõneks ajaks Läti turult välja,“ loetleb Veski.
Gaasi- ja elektrihinnad hakkavad mõjutama hindu pigem edaspidi. Praegune hinnatase on Veski sõnul tingitud pigem saagi vähesusest.
Lisaks energia- ning kütusehindade tõusule mõjutab toiduainete hinda ka peaaegu kaks aastat maailmas möllanud COVID-19.
Ta lisab ostujuhtide tähelepaneku, et tegelikult kallinevad hetkel kõik tooted korraga ja väga kiires tempos. „Sellist asja pole pika töökogemusega ostuinimesed veel näinud,“ ütleb Veski.
Katrin Bats AS-ist Rimi Eesti Food ütleb, et hindu mõjutavad erinevad elemendid. Muu hulgas kindlasti elektri-, aga ka kütusehind.
„Oluline on muidugi ka saagikus, millele viimane väga kuum ja kuiv suvi pani omamoodi pitseri. Viimaste uudiste valguses võib tõesti ennustada, et ka hankijad hakkavad oma toodete hindu üle vaatama. Mõistagi anname endast parima, et lõpptarbija jaoks muutust ei tuleks (võimalusel asendame kallinevad tooted samaväärsete alternatiividega) või muutuse vältimatuse korral oleks muutus minimaalne,“ selgitab Bats.
Maxima avas Laagris uue kaupluse
Maxima Eesti avas 21. oktoobril Laagris uue kaupluse, mille puhul on tegu ettevõtte esimese uue kauplusega üle kahe aasta.
„COVID tõmbas meie renoveerimistele ja uute poodide avamisele korraks pidurit – viimati avasime uue poe kaks aastat tagasi Tallinnas Koplis,“ ütles Maxima Eesti tegevdirektor Edvinas Volkas pressiteates.
Tema sõnul on Maxima Eesti sel aastal võtnud tugeva fookuse kaupluste uuendamisele ning Laagri kauplus valmiski uuenenud kontseptsiooniga.
Maxima alustas kodupoodide uuendamisega sel suvel, aasta lõpuks läbivad pooled Maxima kauplustest Eestis formaadiuuenduse. Kõikide Maxima X kaupluste uuenduskuuri plaanib ettevõte lõpuni viia tuleva aasta esimese kvartali jooksul.
Maximal on Eestis kokku 58 X kodukauplust, 21 XX supermarketit ning kolm XXX hüpermarketit. Jaekaubandusketti kuulub ka kaheksa kulinaariatsehhi ja logistikakeskus. Maxima Eestis töötab üle 3700 inimese. (BNS)