Pühapäeval toimus neljandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Teiste seas avas uksed Kalaoja talu Saue vallas, kus on kodu leidnud 19 hobust ja 6 poni.
4-aastane Lotta pani end proovile poni Täpi seljas, samal ajal kui lapse ema Liis Kõiv valvsalt iga looma liigutust jälgis. “Ma arvan, et ma läheks kaugele kappama,” ütles tüdruk Harju Elule.
Kauge kappamine piirdus väikese tiiruga Kalaoja talu põllul talutaja käe all. Liis teadis rääkida, et see pole Lottale sugugi esimene kord, vaid tüdruk sai poni selga ka eelmisel suvel. “Talle meeldib ratsutamine väga,” arvas ema.
“Täpi on toodud Otepäält. Just sellepärast, et ta on ilus täpiline,” selgitas Kalaoja talu perenaine Raili Sarapuu poni saamislugu.
Neljajalgsed filmistaarid
Ratsutamisväljaku lähedal tallis rautas sepp Meelis Mikkus Kabrieli nimelist hobust. Poole tunniga said esijalad rautatud, mis võttis sepa higist liimendama. “Nüüd on vaja tagumised jalad veel raudu panna. Rauda lüüakse kuus kuni kaheksa naela, vastavalt kabja suurusele,” selgitas mees.
Mikkust aitas Kabrieli rautamise juures Anne-Liis Heinloo-Mikkus, kes ühe käega hoidis hobuse pead, teisega ulatas sepale töövahendeid. “See hobune on natukene närviline. Ta niheleb ja ei taha paigal seista,” arvas Anne-Liis.
Selgus, et hobust valmistatakse ette Soome-Eesti koostlööfilmi “Maria lapsed” võteteks, mis on inspireeritud 1927. aastal reaalselt aset leidnud sündmustest. Ühte episoodidest taheti filmida Tallinnas Oleviste kiriku juures, kus Kabrieli kanda jäi vankri vedamise roll.
Perenaine oli kindel, et hobune saab hakkama. “Ta oli mul juba “Seltsimees lapses” – ilus paks ja ümmargune,” kinnitas Raili.
Sepp Meelis hobune Kabrieli rautamas. Tööriistu ulatab talle Anne-Liis. Kabriel pandi treileri peale esmaspäeva hommikul kell pool viis. “Maria lapsi” filmiti Oleviste kõrval kuuest poole üheteistkümneni. Pool üks pärastlõunal on neljajalgne filmistaar tagasi koduhoovis.
Kalaoja talu hobused on filmilindile jõudnud ka “Vehklejas” ja “Põrgu Antsus”, lisaks veel dokumentaalfilmis, mis räägib Kopli liinidest. Loomad löövad kaasa skulptor Tauno Kangro Graniitvilla etendustes.
Unistus oma maneežist
“Me võtsime julguse rinda ja tulime siia tallu, mida kutsutakse Kalaojaks,” meenutas Raili päris algust. Otsuse abikaasa ja lastega Ruila kahetoalisest korterist Kalaojale kolida tegi ta 1993. aastal.
Talumaa seadusega eraldati Raili perekonnale 24 hektarit maad, millest 13 on mets ja 11 põllud. Peipsi äärest toodud palkmajast kohandati elamine, selle juurde ehitati laut mullikate tarbeks, kellest peagi said lüpsilehmad.
“Nende esimeste loomadega juhtus õnnetus. Ma ei tea siiamaani, mis asjaoludel, aga meil põles laut maha koos loomadega,” ütles perenaine. Otsustati, et talupidamisega jätkatakse, kuid eelistus hakkas kalduma hobuste poole.
“Oma esimese hobuse – Leevi – ostsin ma Kuldse Börsi kaudu. See oli 1999. aastal,” meenutas Raili. Kena pruun Leevi jookseb Kalaoja koplites praegugi, ehkki hobusel on turjal juba 31 eluaastat.
Järgmise hobuse – Džastina – leidis perenaine Ruila tallidest. Edasi hankis ta Juku ja Ränni. Praeguseks on hobuseid kokku 19, lisaks veel 6 poni. Nendega tegelemiseks moodustas Raili tütar Angelaga üheksa aasta eest Hobuteenused OÜ.
“Elu ei salli paigalseismist. Me tahame jõuda väliskliendini. On vaja ehitada puhkemaja koos maneežiga, sest meie kõige müüdavam artikkel praegu on matkad,” arvas perenaine tuleviku kohta.
“Puhkemaja on mõeldud nii välismaalastele kui kohalikele inimestele kohaks, kus enne ja peale ratsutamist riideid vahetada, pesemas käia ning ehk ka tassike teed juua. Puhkemajas saaks korraldada firmaüritusi,” ütles Raili.
“Maneež peaks olema mõõtudega 40 x 60 ruutmeetrit,” arvas perenaine. Nii maneež kui puhkemaja valmivad kahe aasta pärast. Ehitustööde kogumaksumuseks on kalkuleeritud 200 000 eurot.
