Kajakate karjuvad parved, kilekotid ning hingemattev lehk heljumas läbisegi kohutavate jäätmehunnikute kohal – nii võiks kujutleda ehk 20 aastat käigus olnud prügilat.

Tõele silma vaadates on selles kujutluses nii tõtt kui vähem tõtt. Täiesti tõsi on see, et Tallinna prügilal, mis alustas tööd 2003. aastal, täitub tänavu 20 tööaastat. Vale on see, et seal lendavad kilekotid segamini kajakaparvedega. Kajakad lendavad, aga kilekotid on sorteeritud. Kui mõni neist tuulega ka üle prügilat piirava võrkaia lendab, nopitakse see prügila personali poolt hiljem hoolega ära. Vähemalt korra aastas teeb jäätmejaama meeskond oma lähiümbruses „Teeme ära!“ päeva.

„Mis lõhna puutub, siis erinevate haisudega seoses kaebusi esitatakse,“ kinnitab Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ASi (edaspidi TJT) juhatuse liige Marti Viirmäe. Päevas toob oma sisu jäätmekäitluskeskusesse kuni 250 autot, keskmistel päevadel ehk 150 masinat. See võib aastaaegade lõikes erineda, kinnitab Marti Viirmäe. 30–35% prügila teenuse kasutajatest on erakliendid, kes üldjuhul toovad jäätmeid sorteeritult.

Firmad veavad prügimäele ehituse ja lammutuse segaprahti. „Kui jäätmed pole sorteeritud, palume kohapeal, kaalumaja platsil jäätmeid erinevatesse konteineritesse sorteerida,“ näitab TJT jäätmekäitluse osakonna juhataja Andres Unt avaral asfaltplatsil seisvaid suuri konteinereid. Eraldi sorteerimist leiavad taaskasutusse minev puit, plast, kile, elektroonika, mürgised kemikaalid. Liigiti toimub veel ehitusjäätmete sorteerimine – eraldi konteineritesse saavad asbest ja eterniit.

Kaks sorteerijat abistavad platsil kliente sorteerimisel. Sorteerimisele õhutab inimesi seegi, et mittesorteeritud jäätmete äraandmine on oluliselt kallim.

Jäätmekäitluskeskus

Segaolmejäätmete käitlus toimub sõna otseses mõttes suures- suures hallis, kuhu jäätmed on kokku veetud ja maha kallatud. Siit viib rataslaadur jäätmed purustisse, kus toimub segaolmejäätmete – määrdunud jogurtitopsid või hapukoorepakendid, metallesemed, kilekotid – viimane sorteerimine. Välja võetakse metall, klaas, puhas plastik, taimne ollus. See kõik läheb ümbertöötlemiseks, orgaanilised jäätmed tehakse kompostiks.

Eraldi sorteerimist leiavad taaskasutusse minev puit, plast, kile, elektroonika, mürgised kemikaalid. Liigiti toimub veel ehitusjäätmete sorteerimine.

„Segaolmejäätmed, kust siis taaskasutatav materjal on praktiliselt eemaldatud, lähevad Iru soojuselektrijaama põletamisele,“ kõneleb ettevõtte keskkonnaspetsialist Jane Mehine. Läinud aastal tarnis TJT Irusse ligi 35 000 tonni segaolmejäätmeid. Tagasi koldetuhana tuli prügimäele sealt 5000– 6000 tonni tuhka.

„Ega me sedagi lihtsalt prügimäele ladestanud, see materjal kulub ära prügimäele vahetammide rajamiseks, nii öelda ehitusmaterjalina prügimäe piiramiseks,“ täpsustab Andres Unt. Segaolmejäätmetest välja sorteeritud orgaanikast valmistatakse aga komposti. Selleks on TJT-l sertifitseeritud tehnoloogia.

Kõdunevad lillevarred või toidujäätmed saavad väärt kompostiks poole aastaga, natukene kiiremini kui koduses kompostikastis. Kompost müüakse aiandusettevõtetele ja seda kasutatakse ka prügimäe enda katmiseks. Ohtlikud jäätmed ja kasutatud autorehvid utiliseerivad aga spetsialiseerunud firmad nagu EcoPro AS või Epler & Lorenz AS.

Prügimägi

Harjumaa üks kõrgemaid mägesid on 20 aastaga kerkinud Jõelähtme prügimägi, mille kõrgeim tipp on ligi 35 meetrit üle merepinna. Mööda mäe külge roomab üles lauskjas lai tee, mida mööda prügiautodel on võimalik ükskõik millise ilmaga koormaga tippu sõita. Igast prügiautost tehakse prügimäel foto, kus näha nii auto number kui see, mida ta maha kallab.

Mäe otsas on ametis veel sorteerijad, kes siis viimasedki taaskasutust võimaldavad jäätmed konteinerisse välja sorteerivad. Jäätmetest jääb prügilasse praktiliselt ainult klaasvill ja betoon – neile pole suudetud veel taaskasutust leida.

„Kui maksimaalselt oleme prügimäele ladestanud 206 000 tonni jäätmeid aastas, siis eelmisel aastal ladestasime rohkem kui kolm korda vähem, 63 000 tonni. Eesmärk on jõuda selleni, et ladestame alla 10 000 tonni,“ kõneleb Andres Unt, jälgides kombinesoonides ja maskides hoolsalt oma tööd tegevaid sorteerijaid.

Prügimäe loomulikuks eritiseks on gaas – metaan, mis tekib orgaaniliste ainete lagunemisel. „Vanasti oli olmejäätmetes üle 50% orgaanikat, toidujäätmeid. Tänu sorteerimisele on orgaanika sisaldus tänaseks langenud alla 20%,“ kõneleb teine TJT juhatuse liige Taavi Tuisk. Prügilas tekkinud gaas püütakse kinni ja suunatakse torustiku kaudu biogaasijaama, kust sellest toodetakse nii elektrit kui soojust, millega köetakse ettevõtte kontorihoonet.

Tulevik

„Prügila tulevik saab alguse meie igaühe kodust, tegevusest jäätmete sorteerimisel,“ arutleb Taavi Tuisk. „Prügimäele sattuvate jäätmete osakaal väheneb küll pidevalt, aga ideaalis tahame jõuda selleni, et võtame mullaga kaetud prügimäe lahti ja ka vanad jäätmed lähevad taaskasutusse,“ kõneleb Marti Viirmäe kaugusse vaadates.

„Praegu taotleme keskkonnaluba selleks, et inimesed võiksid meilt sümboolse tasu eest ära osta prügimäele toodud vanu esemeid, mis kellegi jaoks võivad olla väärtuslikud või vajalikud,“ osutab Taavi Tuisk sorteerimisplatsil olevale kahele üsna kõbusale klaverile. „Mida vähem me ladustame, seda parem Eestimaale, parem kogu maailmale,“ lisab ta.

Ka prügimäelt leviva leha või haisuga võideldakse tõsiselt. „Üle poole kaebustest on meie kohta esitatud Maardu linnast, ligikaudu 5–10 km kaugusel Jõelähtme prügilast,“ räägib Marti Viirmäe. „Kuigi me ei saa täielikult välistada lõhnaainete heite võimalust Jõelähtme prügila territooriumilt, siis meie hinnangul on sisuliselt Maardu tööstuspiirkonnas lõhnahäiringute sidumine TJT tegevusega põhjendamatu.“

Peamiseks meetmeks lõhnahäire vähendamisel on komposti segamise ning aunade ümbertõstmise aja valimine nii, et lõhnaained ei lenduks Maardu kanti. Lisaks on taaskasutuskeskusel keskkonnaametiga kooskõlastatud detailsem lõhnaainete vähendamise tegevuskava.

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, ajalugu

• 1975 – alustati Tallinnale uue prügila asukoha otsingutega
• 1996 – otsustati rajada Tallinna prügila Jõelähtme valla territooriumile, ammendunud Maardu fosforiidikarjääri alale
• 1998 – asutati Tallinna Prügila AS
• 2003 – avati Jõelähtme prügila
• 2006 – biojäätmete kompostimisel võetakse kasutusele UTV kompostimissüsteem
• 2010 – alustab töö prügilagaasil põhinev elektri- ja soojuskoostootmisjaam (CHP)
• 2011 – ettevõtte nimeks saab Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS
• 2017 – alustatakse korraldatud jäätmeveoteenuse pakkumisega
• 2022 – jäätmejaamas töötas 95 töötajat, ettevõtte aasta rahaline käive oli 13,8 miljonit eurot