“Lootsime, et ei pea meedia poole pöörduma, aga ei ole muud võimalust,” ütleb Valentina Grabbi (61). Koos abikaasa Taaviga (63) on ta jäänud lõksu Veski külas. Perekonna kodumaja juurest Tallinna-Haapsalu maanteele viiva kruusatee on okastraadi ja traktoritega sulgenud ei keegi muu kui Taavi lihane vend Mati Grabbi (65).

Järjekordne kriis puhkes 22. oktoobril, kui Valentina ema Mariat (94) tabas haigushoog ja ta hakkas lämbuma. Maria on nimelt südamehaige, keda tütar kodus hooldab.

“Meil oli kiiresti kiirabi vaja, aga nad ei saanud otse siia, seisid traktorite taga. Nad olid nii vihased. Üks kiirabi töötaja ütles, kurat, pane põlema juba see naaber,” meenutab Valentina.
Sama kiirabi oli samade tõkete taha jäänud 14. aprillil, kui Marial oli eelmine tõsine haigushoog.

Heategu karistatakse

Tüliõunaks olev kruusatee algab Tallinna-Haapsalu maanteelt vahetult enne Vasalemma jõe silda, lookleb esialgu piki jõge ja keerab siis majade vahele. Kruusatee rajas nõukogude ajal Vasalemma sovhoos.
Traktoristina töötanud Mati Grabbi kolis Veski külla sovhoosile kuuluvasse majja juba 1979. aastal. “Üks lüpsja pidi saama selle maja, aga Mati murdis kangiga ukse lahti ja kolis sisse,” iseloomustab Valentina mehe venna kombeid.

Bussijuht Taavi Grabbi ehitas enda ja Mati vanematele maja, mis valmis 1983. aastal sama kruusatee ääres venna kodust järgmise hoonena. Omaenda maja valmis Taavil 1994. aastal, jällegi nõks edasi piki teed. Neljanda maja ehitas sama tee jätkuks 2013. aastal Taavi poeg Toomas (39).

Matil on viis ja Taavil kolm last, lisaks veel mitmed lapselapsed. Traktoristina töötanud Matiga juhtus aga 1992. aastal õnnetus, kui ta vasak käsi ruloonpressi vahele jäi. Käsi tuli õla juurest amputeerida.
Kui vanemad surid, pärisid pojad kumbki pool nende maja, aga Taavi loobus enda poolest Mati kui invaliidi kasuks. Mati kolis perega vanematekodusse. Lisaks loobus Taavi venna kasuks suguvõsa maadest, kinkides nõnda 30 hektarit. Mati peaks olema tänulik, aga… nelja aasta ees sulges ta okastraadi ja traktoritega kruusatee, mis on läbipääsuks Taavile, Valentinale ja Toomasele.

Mati Grabbi arvates on vennal ja vennapojal oma tee, kust nad läbi saavad. 

Mis on tüli põhjuseks? “Kadedus tekkis. Ta on väga kade inimene,” arvab Valentina. “Pärast seda läks see kadedus lahti, kui poeg maja ehitas. Et poja sõbrad käivad, kihutavad, tolmutavad,” lisab Taavi.

“Mu pojal on madal auto. Pandi selline teetõke, et ei saanud enam madala autoga üle, esiots jäi kinni,” räägib Taavi. Kui Taavi üritas teed parandada, kutsuti talle politsei, et mis ta lõhub naabrite muru.
Kõlab uskumatult, aga Veski küla kruusateed oli enne selle sulgemist hooldanud peamiselt Taavi. “Vedasin kaks korda aastas kruusa ja killustikku aukudesse. Siia läheb iga aasta neli-viis tonni,” meenutab ta.

Seadus võimaldab kiusu

Taavi näeb hädade põhjusena vildakat seadusandlust, millega mitmed kohalikud teed anti eraomandusse. “Seda ei oleks tohtinud teha. Ma olen bussijuht. Igal hommikul vara lähen välja. Enam välja ei saanud,” meenutab ta tõkete kerkimist.

Vaja oli tagavarateed. Et bussijuhi palk on tagasihoidlik, tuli appi poeg Toomas, kes ostis maariba, mis on 400 meetrit pikk, kuus meetrit lai ja viib ümber Mati krundi. Tagavaratee tarbeks veeti maaribale kruusa. “Kuskil 10 000 eurot olen pannud selle alla magama,” ütleb Toomas.

Säärane mitteametlik hädalahendus-tee ei kõrvalda sugugi kõiki probleeme. Operatiivsõidukite GPS nimelt näitab Taavi ja tema poja majade juurde ligipääsu suletud teelõigu kaudu. Hädas on kiirabi, aga tupikusse sõidab ka Eesti Energia masin ja prügiauto.

Taavi ja Valentina prügikast on seetõttu kodumajast mitmesaja meetri kaugusel Veski küla kõige esimese maja juures. “Minu teada vald andis käsu Matile, et peab tee lahti tegema, aga näe, ta ei tee. Võõrastega saad veel hakkama, aga oma sugulased, need on kõige kuradimad,“ kirub Taavi

Taavi ja Valentina tütar elab Soomes. “Päris hull on kohe. Mul tulevad lapselapsed suvel Soomest siia, Mati ähvardab neid õhupüssiga, sõimab. Kui mööda lähed, ässitab koera. No mis elu see on,” ohkab Valentina.

Lisaks ajas Mati kinni kraavi, mis viib Taavi krundilt minema liigvee. “Ma ei tohi seda kraavi puhastada ka. Nüüd on bassein keldris, võib ujuda,” räägib Taavi.

Eriskummaline vastuvõtt

Et tülis on mõistlik ära kuulata mõlemad osapooled, teen ääri-veeri juttu ka Mati Grabbiga. Juhin tema tähelepanu asjaolule, et kaks traktorit on pargitud Veski küla läbipääsuteele. “Kus ma viin siis? Mudaauku või?” vastab Mati.

Kui vihjan sellele, et naabrid ei pääse koju, tuleb vastus: “Kuidas ei pääse? Nendel on oma tee. Saavad läbi. Keegi ei sega neid,” arvab Mati.

Räägin Valentina ema terviseprobleemidest, et tal oli haigushoog ja kiirabi ei pääsenud ligi. “Kuulge teie oma kiirabiga, tee on olemas. Vallas on teada kõik see asi. Rääkige vallavanemaga,” vastab Mati.
Ütlen Matile, et Taavi on ju tema vend. “Praegust ehitati kiviaed minu maa peale. Nüüd on loomi loobitud kividega. Tulge vaadake ise, tehke pilti,” nõuab Mati resoluutselt.

“Kes see loobib? Sul on kaamera üleval. Ära hakka valetama,” vaidleb meie vestlust jälginud Valentina Matile vastu. “Kuule, kao minema. Ära mölise siin,” põrutab Mati Valentina peale.

“Mine nüüd enda kuradi kaameraga siit kohe minema. Said aru!” vihastab Mati äkitselt Harju Elu ajakirjaniku peale. Järgmisel hetkel tabab ajakirjanikku ühe käega mehe rusikahoop.

“Mis kuradi asja sa tuled minu hoovi peale pildistama. Lase jalga kohe! Teil ei ole siin mitte midagi teha. Kurat, te olete võõra territooriumi peal, tulete siia vehklema. Mis see olgu,” on Mati kategooriline.

KOMMENTAAR: Mart Mets, Vasalemma vallavanem
Tegemist on maareformi käigus tagastamisele kuulunud Laitsemaa kinnistuga. Otsused tagastamise kohta võttis vastu Harju maavalitsuse vastav komisjon ning protsessi tehnilised üksikasjad otsustati vallavalitsuse korraldustega. Laitsemaa kinnistu tagastamisprotsess viidi lõpule aastal 2000 ja tagastamistoimik on saadetud juba ammu Harju maavalitsusele ja sealt edasi arvatavasti arhiivi.
Igasuguste naabritevaheliste vaidluste puhul soovitan tavaliselt asjaosalistel rahulikult maha istuda, eriarvamused läbi arutada ja püüda jõuda mingile kokkuleppele. Äärmisel juhul tuleb küsimus kohtus selgeks vaielda. Tavaliselt on mingil määral õigus mõlemal poolel ja absoluutset õigust pole kellelgi.