Aasta põllumees 2020, Remmelgamaa talu perenaine Kaja Piirfeldt on sügisest ametis regionaal- ja põllumajandusministri nõunikuna. Sellest ka Harju Elu küsimused.
Kas linnatöö kõrvalt jääb veel mahti ka taluga tegeleda?
Remmelgamaa talu elab hästi, kuigi oleme kevadest alates loomade arvu pisut vähendanud, seda just rohusööda nappusest tingituna. Farmis on mul väga tublid töötajad. Eelmise aasta lõpus asus ametisse ka tegus noor farmijuht, kes on enda peale võtnud osaliselt ka paberimajanduse ja igapäevased asjaajamised. Minul ongi hetkel võimalik pühenduda ka tegevustele väljaspool oma farmi.
Üldiselt on olukord tööjõuturul hetkel rahuldav – mis puudutab loomakasvatust. Põllumajandus erialana on endiselt populaarne, seda näitab nii kutsekoolidesse õppima asujate suur hulk kui ka aktiivsete noorte tagasiside MTÜ-st Eesti Noortalunikud, mille tegemistega aastaid seotud olen.
Kuidas hindaksite aga loomakasvatajate olukorda üldiselt?
Loomapidajatel ja põllumajanduses tervikuna on praegu keerulised ajad. Söödavarumine kokkuvõttes ilmselt valdaval osal tootjatest õnnestus, aga stressi oli palju ja ka kulud söödatootmisele olid kohati väga suured. Ühest küljest on muutunud majanduskeskkond ja kohaneda tuleb kliimamuutustest tingitud ekstreemsustega. Teiseks: laenuraha hind on oluliselt tõusnud.
Samas on teada, et Eesti põllumajandussektori võlakoormus on kahjuks üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Samuti on tänavu uue eelarveperioodi rakendudes põllumajandustoetused, mis mõeldud toiduhinda tarbijale taskukohasena hoidma, märkimisväärselt vähenemas. Selle negatiivne mõju kajastub lõpptoodangu, toidu hindade tõusus.
Millistes küsimustes ministrit nõustate?
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis on minu laual kogu endise maaeluministeeriumi temaatika. Olen ministri nõunik põllumajandusvaldkonnas. Teemasid tuleb sisse igapäevaselt ja väga erinevaid, palju on olnud toiduohutuse ja loomade heaoluga seotud küsimusi.
Kui me piima ja teravilja tootmises oleme eksportijad, siis näiteks aiandus on meil ülimalt kehvas seisus ja isevarustatuse tase allapoole. Samal ajal otsime aktiivselt lahendusi, kuidas maksimaalselt hästi tööle saada biomajandussüsteemid, olgu selleks siis biokütuste tootmise, pakendi tootmise ja transpordi vähendamine jne. Aktuaalsed on täppistehnoloogiad ja digitaliseerimise toetamine kulude optimeerimiseks ja keskkonna kaitseks.
Valmistume ka juba uueks eelarveperioodiks, ministeerium peab lisaks jooksvate teemade lahendamisele ja olemasolevate maaelumeetmete rakendamisele vaatama ka pikka plaani ja planeerima tegevusi, eelarvet jne 5–7 aastat ette. Tänastes muutuvates tingimustes väga huvitav ülesanne.
Kas noorte põllumeeste koolitamiseks jätkub endiselt aega?
Kuigi koolitamiseks ja nõustamiseks jääb praegu vähem aega, siis see töö on mulle väga südamelähedane. Noored on selgelt põllumajanduse tuleviku ja poliitika planeerimisel võtmeisikud, seega on väga oluline nendega pidevas dialoogis olla ning nende ootuste, vajadustega end kaasas hoida.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis on minu laual kogu endise maaeluministeeriumi temaatika.
Töö ministeeriumis annab võimaluse ja kohustuse end kõige aktuaalsega kurssi viia ja on tekitanud ka laiema arusaama põllumajanduspoliitika kujundamisest ja kujunemisest. See on kogemus ja võimalus, mis kindlasti on mulle hilisemalt, noortega tööd jätkates, väga suureks toeks ja abiks.
Mida ütlete tegevpõllumeestele?
Põllumeestele ütleksin seda, et nad kõik on superkangelased. Toidutootmine on strateegiliselt oluline tegevus: nii tugev, kui on maaelu, on ka meie julgeolek. Me kõik vajame kodumaist puhast kohalikku toitu ja hooldatud elukeskkonda, ning selle tagamisel on meie põllumeestel võtmeroll.
Fotod erakogu Riigikaitse on praegu populaarne teema, ka siin on põllumajandustootjatel suur roll. Nagu ütles oma hiljutises sõnavõtus põllumeeste üritusel kaitseväe juhataja kindral Martin Herem: kuna kogu kaitsetegevus, sh kaitseväe võimekuse tõstmine toimub põllumeeste maal, selleks kasutatakse ja saab kasutada palju enam põllumeeste tehnikat ja ka maal elavad inimesed ise on tihti kaitseliitlased, vabatahtlikud päästjad, jahimehed vm, kes oskavad relvaga ümber käia ja maal ja maastikul toimetada, siis on põllumeeste roll riigikaitses asendamatu.
Loodan, et põllumajanduse ja põllumehe rolli olulisust nähakse, tajutakse ja hinnatakse üha enam.
