18. septembril sõlmis kaitseministeerium üheksa omavalitsusega – Anija, Kuusalu, Lääne-Harju, Narva-Jõesuu, Rõuge, Saarde, Saku, Tapa ja Võru – heade kavatsuste kokkuleppe. Mis on lepingu sisu?
Kaitseministeeriumi keskkonna ja planeeringute valdkonna juhi Maris Freudenthali sõnul on kokkuleppe põhjuseks vajadus “teha konstruktiivset koostööd riigikaitseliste väljaõppealade arendamisega seotud tegevuste teostamisel, arvestades ümbritsevat elukeskkonda ning lähtudes vajadusest edendada Eesti vabariigi esmast kaitsevõimet ja riigikaitselist tegevust”.
“Nimetatud omavalitsuste territooriumidele jäävad kaitseväe keskpolügon, Soodla, Männiku, Sirgala, Klooga, Kikepera ja Nursipalu harjutusväljad ning Tapa harjutusala,” selgitab Freudenthal.
Harjumaal neli objekti
Neist neli objekti paiknevad Harjumaa omavalitsustes. Kuusalu vallas on kaitseväe keskpolügon (12 000 hektarit), Anija vallas Soodla harjutusväli (5800 hektarit), Saku vallas Männiku harjutusväli (1100 hektarit) ja Lääne-Harju vallas Klooga harjutusväli (1000 hektarit).
Milleks leping ikkagi omavalitsusi kohustab? “Lepe ei kohusta, vaid näitab valdade head tahet riigikaitset ning harjutusvälju arendada. Näiteks lepitakse kokku avalikkuse ja vallaelanike informeerimise tõhustamises. Ministeerium korraldab harjutusväljadel toimuva tutvustamiseks kohalikele elanikele avalikke üritusi kaasates valla esindajaid,” selgitab Freudenthal.
“Lisaks arendab ministeerium harjutusväljade veebilehte võimaldamaks valla elanikele selle kaudu anda teavet häiringutest ja teha ettepanekuid nende edaspidiseks vältimiseks. Ühtlasi tõhustatakse teavitust – harjutusaladega seotud küsimuste ennetavaks lahendamiseks teavitavad pooled üksteist vastastikku kavandatavatest tegevustest võimalikult vara,” loodab Freudenthal.
Ehkki lepe ei kohusta, kaasneb sellega omavalitsustele märkimisväärne rahaline toetus. “Ka varem on kaitseministeerium taganud riigikaitselisest era- ja kohalikele teedele tekitatud kahju kõrvaldamise. Näiteks pärast suurõppusi,” selgitab Freudenthal.
Edaspidi maksab kaitseministeerium vastavalt heade kavatsuste kokkuleppele valdadele iga-aastaselt – seda lisaks õppuste tagajärjel tekkinud kahjude kõrvaldamisele – sihtotstarbelist toetust.
“Kaitseministeerium maksab perioodil 2019–2023 valdadele kord aastas sihtotstarbelist toetust, mis koosneb kolmekordsest valla piiridesse jääva harjutusväljaku alade eest makstud 2019. aasta maamaksu summast, millest lahutatakse juba makstava kohustusliku maamaksu summa,” täpsustab Freudenthal.
Enim saab Kuusalu
Üheksale omavalitsusele makstakse viie aasta jooksul kokku umbes 1,5 miljonit eurot ehk keskmiselt 300 000 eurot aasta kohta. Millised on Harjumaa numbrid?
Selgub, et kõige rohkem – 142 160 eurot aastas – saab kaitseministeerimilt Kuusalu vald. Anija vald saab 35 571, Saku vald 12 235 ja Lääne-Harju vald 9752 eurot aastas.
Kas nimetatud summa on valdade arvates piisav? “Küsimusele ei ole võimalik vastata, kuna te ei täpsusta, milleks peaks summa piisav olema,” keerutab Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, kelle omavalitsusele langeb kokkuleppega tulevast rahast kõige enam.
“Anija vald mõistab riigikaitseliste väliõppealade arendamise vajadust hästi ja meil on rõõm, et kaitseministeerium mõistab koostöö olulisust kohalike omavalitsustega. Meie usume, et saadud raha võiks minna neile, kes on harjutusväljast kõige rohkem mõjutatud. Ootame külakogukondadelt ja huvigruppidelt sellekohaseid ettepanekuid,” arvab Anija valla arendusjuht Ingeldrin Aug.
“Arvatavasti pole üheski omavalitsuses raha kunagi piisavalt palju. Seda enam on igasugused toetused alati teretulnud, olenemata konkreetsetest summadest,” väidab seevastu Lääne-Harju valla kommunikatsioonijuht Egle Kaur.
Saku vallavanem Marti Rehemaa sõnul ei ole summa piisav. “Samas on see oluline samm paremuse suunas, sest siiani ei saanud omavalitsused maade kasutamise eest mingit kompensatsiooni,” teatab ta.
