Kairi Kilp: “Kõige hullem on armastuse puudumine” (0)
16. veebruaril andis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kätte tervisedendajate-vaimse tervise edendajate tiitlid. Riikliku tunnustamisega sooviti esile tõsta rahvatervise valdkonda arendanud ja tervisedendamisesse panustanud inimesi.

Harju maakonnast pärjati kehralanna Kairi Kilp, kes muretseb laste ja noorte pärast.

Olete Harjumaa tervisenõukogu liige. Kas see amet ja kohustus tõidki tiitli?

Tiitili tõi pikaaegne ehk peaaegu 12-aastane panus tervise edendamisse Harju maakonnas. Viimased 2,5 aastat töötasin õppenõustamisteenuste koordineerijana, millest aasta Harjumaa Õppenõustamiskeskuses ja selle järeltulijas, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses. Erialalt olen eripedagoog-nõustaja.
Täna otsin uusi tööalaseid väljakutseid. Muutustega koos olles peab mõtlema: kas muutun ka mina. Tahan jätkata eripedagoogina haridusvaldkonnas ja seda mõnes Harju koolis. Olen maakonna patrioot. Ja teine asi, millega tegelen, on kriisinõustamine, sealhulgas koolides.

Kas Teil on aimu, kes kandidatuuri esitas?

Kahtlustan, et Harju maavalitsus.

Milline oli põhjendus?

Pikaaegne tegevus tervisedenduse valdkonnas. Olen tervisedenduse valdkonnas toimetanud aastast 2004. Ja töötanud väga erinevates riigiasutustes. Nii sotsiaalministeeriumis, Harju maavalitsuses terviseedendajana, päästeametis, Rajaleidja keskuses. Olen olnud pikalt ka Eesti Tervisedenduse Ühingu Harju osakonna juhataja ning viinud ellu mitmeid maakonna lastele-ja noortele suunatud traumaennetusprojekte. Olen ka maakonna turvalise kooli projekti ellukutsuja ning meeskonna liige.

Tunnustus koosneb diplomist ja väga kenast klaaskujust. Rahalist preemiat pole?

Ei ole.

Õppimine ja noored. Kas tõesti on nii, et ei viitsita ega taheta tarkust taga ajada? Selle asemel tegeldakse aina rohkem arvutite ja muu virtuaalmaailma ahvatlustega.

Mina nii ei ütleks. Õppenõustamisel tegelesin koos kolleegidega hariduslike erivajadustega lastega. Samuti võrgustikuga, kuhu kuuluvad vanemad, õpetajad, kohalike omavalitsuste spetsialistid jne. Nõustasime koole ja lasteaedu, kuidas erivajadusega lastega hakkama saada.

Milles on põhjus?

Ühiskond muutub. Aga me ei saa aru, et ka meie peame ka muutuma. Muidu ei saa enam lastega hakkama. Vanemad viibivad väga palju kodust ära, lastele ei pühendata piisavalt aega, me ei toitu siiski korralikult ega liigu piisavalt jne. Ja loomulikult mängib rolli ka virtuaalmaailm.
Kõige hullem on läheduse ja armastuse puudumine. Vanemad teenivad suurt raha ja tahavad anda lastele ja perele parimat. Tihti see aga ei õnnustu.
Samas ei saa ka mina olla nendele lastele asendusema. Mina olen omad lapsed suureks kasvatanud. Neil on palju sõpru ja nad vastutavad oma elu juba eest ise. Aga need lapsed, kellel pole sõpru, lähedasi, toetust, vajavad abi.

Teie lemmikteema on vaimne tervis? Sellele oli pühendatud ka mullune aasta.

Kõigepealt jälgin ma seda, mis toimub minuga. Kui mina olen läbi põlenud, siis pole minust mitte mingit kasu.

Kuidas ennast praegu tunnete?

Arvan, et energiat on veel piisavalt. Tööd ma küll õhtul reeglina koju ei too. Parem käin perega väljas või teen sporti. Kui kodu on korras, siis saan ennast seal maha laadida.

Prints Hamlet ütles hullu ja närvilise aja kohta: “Aeg liigestest on lahti, neetud rist – et minult nõuab paikapanemist.” Olete sellega nõus?

Ma pole seda ütlust kuulnud. Aga minu jaoks on huvitav üks teine tarkusetera: ei tohiks oma lastele jätta maha halvemat maailma, kui selle, mis me ise saime. Kui ma ei suuda seda parandada, siis vähemalt püüan seda hoida sellisena. Ja kui parandajaid on palju, siis ehk midagi muutub ka. Mina ükski ei suuda maailma aidata. Ma ei saa neid abivajajaid kõiki koju viia ega kõiki nõustada, kuid annan endast parima.

Ja seda pere kõrvalt?

Laste kõrvalt sain palju teha. Ja nemad nägid maast-madalast minu tegemisi pealt. Mõlemad aitavad ka ise inimesi. Tütar lõpetab kohe ülikooli eripedagoogina, poeg on päästja. Minu mees on päästja (täna küll juba ametnikuna) ja minu isa oli ka päästja. Minul olid oma vanemad eeskujuks ja ka minu lastel on need nii meie kui vanavanemate näol. Olen selle üle väga õnnelik ja tänulik. Meie juured aitavad meil saada selleks, kelleks saada soovime, sealt tuleb meie vägi.

Olete teist põlve Kehra elanik?

Ema on saarlanna. Ta on Kehrasse nii-öelda sisse tunginud. Nõukogude ajal olid kohustuslikud suunamised. Ka tema on olnud aitava elukutse esindaja – meditsiinitöötaja.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.