Kui keegi on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, võib abi saamiseks pöörduda sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötaja poole. Üks sellistest inimestest on Kaie Nurmsalu, kes alates 3. oktoobrist nõustab abivajajaid Kose vallas.

Andres Tohver: Eestis hakati ohvriabi pakkuma 14 aasta eest.

Kaie Nurmsalu: Ohvriabi teenus loodi Eesti riigi initsiatiivil. Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus ohvriabiteenus on riiklik teenus.

Kui palju inimesi Eestis praegu ohvriabi tööd teevad?

Hetkel teeb Eestis otseselt ohvriabi tööd kokku 28 ohvriabitöötajat ja viis inimest töötab ohvriabi kriisitelefonil 116 006. Suur osa pöördujatest jõuab ohvriabitöötajani tänu politsei suunamisele ja soovitusele. Osad neist tulevad ise või soovitavad neil tulla meie koostööpartnerid – kohaliku omavalitsuse spetsialistid, haridussektori asjatundjad, prokuratuur jt.

Millal teist endast ohvriabitöötaja sai?

Mina alustasin tööd ohvriabitöötajana 1. veebruaril 2019. Minu igapäevane töökoht on Rapla maakond. Tallinnas käin ühe päeva nädalas tegemas lepitusi, mis on üks ohvriabitöötaja töövaldkondi.

Alates 3. oktoobrist pakute te esmatasandi abi ja nõu ohvriks langemise korral ka Kose vallas.

Kose on Raplale üsna lähedal. Kosel olen hetkel inimeste jaoks olemas vaid neljapäeviti, kuid telefoni teel olen kättesaadav ka teistel tööpäevadel. Minu töökoht Kosel on Kose vallamajas.

Mida ohvriabitöö endast ikkagi kujutab?

Ohvriabiteenus pakub tasuta abi ja nõustamist kõigile, keda on koheldud vägivaldselt, hoolimatult või halvasti. Nõu antakse ka siis, kui inimene on mures lähedase pärast. Nõustame soovi korral anonüümselt. Vajadusel suunatakse inimene psühholoogi nõustamisele või teraapiasse.

Mitme inimesega te nädalas tegeleda jõuate?

Kunagi ei tea, millal abivajaja uksest sisse astub.

Milliste probleemidega abivajajad teie poole tavaliselt pöörduvad?

Sagedasemad on peresisesed probleemid, kus osapooled tarvitavad füüsilist, vaimset või seksuaalset vägivalda. Sageli on inimesed tarvitanud alkoholi. Harvad ei ole ka pöördumised, kui vanemad ei suuda omavahel kokku leppida laste suhtluskorras.

Kui suur osa ohvritest on töötajal võimalik reaalselt aidata?

Meie kõige suurem ülesanne on inimene ära kuulata ja tema jaoks kohal olla. Väga tähtis on ka see, et ta tunneb end turvaliselt. Koos arutledes on võimalik jõuda ka selleni, mida inimene vajab. Kui lahenduse leidmiseks on vaja kaasata veel kedagi, küsin ma esmalt inimeselt loa, kas võin tema lugu jagada ning selgitan, kellele ja miks seda tuleks teha.

Kui suure osa ohvrite probleemid ei lahene?

Probleemi lahendab inimene ise. Mina koos teiste spetsialistidega saan anda talle suuna, kuidas oleks võimalik seda teha. Kahjuks on ka neid lugusid, mis saavad ajutise lahenduse, kuid võivad taas korduda ning inimene võib uuesti ohvriks langeda.

Kas ohvriabitöötajal ei ole ohtu ise ohvriks langeda?

Käime selleks, et end tööalaselt kaitsta ja et emotsionaalselt rasked lood ei jääks igapäevast tööd segama, supervisioonil ja kovisioonil. Tavakodanikuna on meil sama suur võimalus langeda ohvriks nagu kõigil teistel.

Kuidas te oma igapäevasest tööst tulenevat stressi maandate?

Mina maandan stressi raamatuid lugedes ja sporti tehes.

Kas Eestis pakutav ohvriabi on piisavalt healt tasemel või tuleks midagi ümber korraldada?

Ohvriabiteenus areneb pidevalt. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi eestvedamisel on kasutusele võetud näiteks MARAC juhtumikorralduse meetod, mille abil tegelevad eri valdkondade spetsialistid ühiselt kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumitega. Meie osakonnas on arendamisel teenused inimkaubanduse ohvritele, samuti seksuaalvägivalla kriisiabikeskused. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi korraldab ka naiste tugikeskuste teenust.