Alates 1. jaanuarist on Kose muusikakooli direktor Kai Rei-Pikajago, kes on sama kooli vilistlane ja endine pedagoog. Pikalt Kristiine gümnaasiumis muusikaõpetajana töötanud naine pöördub tagasi juurte juurde.

Kai sündis Ardus, kuid kui tüdrukul täitus seitse eluaastat, kolis pere Kosele. “Kõigepealt ma läksin Kose keskkooli esimesse klassi. Kui ma teise klassi läksin, läksin ma ka Kose muusikakooli,” selgitab naine.

“Ma õppisin klaverit, mis on väga armas pill. Minu õpetajaks oli Maarja Laas, kes on ka praegu veel seal õpetaja,” meenutab ta Kose aastaid.

Klaver ja koorilaul

1984. aastal tegi noor neiu tegi julge otsuse jätkata haridusteed Tallinna muusikakoolis ehk Otsa koolis, mis tähendas kolimist alevikust suurde linna.

Tallinna muusikakooli õpetajates tõstab ta esile Dolores Kalninit. “Tema nägi minuga tõesti palju vaeva. Ma käisin tal vahepeal kodus tunnis ja siis ta harjutas minuga koolis.”

Tallinna muusikakooli lõpetamise järel toimus suunamine. “Suunamisega ma läksin Kose muusikakooli klaveriõpetajaks, aga ma läksin edasi õppima ka Tallinna konservatooriumi muusikapedagoogika erialale,” räägib Kai.

Konservatooriumis oli Kai erialaõpetajaks koorijuht ja pedagoog Ants Sööt. Klaveriõpetajatest tegeles noore naisega põhjalikumalt Olga Tambre. Diplomi saamise järel jätkas Kai tööd Kose muusikakoolis.
“Tol ajal oli Kose keskkoolis Viive Kübara poistekoor. Kuna ma olin juba Tallinnas Lydia Rahula poistekoori juures praktikal, siis Kübar pakkus mulle oma koori juhendamise jätkamist, sest ta ise enam ei jaksanud,” räägib Kai.

“Alguses need lapsed olid teise kuni viienda klassi õpilased. Ma juhendasin Kose poistekoori kümme aastat, kuni need teise klassi poisid lõpetasid kaheteistkümnenda klassi,” meenutab Kai.

Kuna Eesti Meestelaulu Selts oli vaimustuses Kose poistekoorist, kutsuti Kai Harjumaa poistekoori dirigendiks. “Me käsime poisse erinevates koolides kuulamas ja valisime osad neist Harjumaa poistekoori jaoks välja.” Harjumaa poistekoor harjutas Kadrioru Saksa gümnaasiumis.

2004. aastal sai Kaist pikemaks perioodiks Tallinna Kristiine gümnaasiumi muusikaõpetaja. “Alates sellest, kui ma Otsa kooli tulin, olen ma Tallinnas elanud. Ma elasin siinsamas Koidu tänaval. Lihtsalt lugesin kuulutust ja kandideerisin,” selgitab ta.

Kristiine gümnaasiumis annab Kai praegu 26 tundi nädalas, aga see pole kaugeltki kõik. Ta juhendab ka mudilaskoori ja neidude koori. Mudilasi on kokku 60, neidusid 30.

Tagasi juurte juurde

Kahe aasta eest alustas Kai abikaasa Andrusega Kosel paikneva vanematekodu renoveerimist. “Abikaasa on Paide muusikakoolis õppinud akordionit. Kitarri õppis ta iseseisvalt. Ta on mänginud erinevates ansamblites,” räägib Kai.

Kose muusikakooli õpetajatelt kuulis Kai, et kool otsib direktorit. “Ega ma alguses ei osanud mõeldagi, et mina sinna läheks, aga siis ma nägin kuulutust ka Kose valla kodulehel. Ma mõtlesin, et see on minule ikkagi väga hea võimalus Kosele tagasi minna.”

Kuue aasta eest oli naine kaitsnud magistrikraadi Tallinna ülikoolis. “Mul on sellega seoses kvalifikatsioon õppealajuhataja või direktori ametikohale. Ma olen ka strateegilist juhtimist õppinud,” ütleb Kai.

24. oktoobril kirjutas Kai Rei-Pikajago Kose muusikakooli direktoriks kandideerimise avalduse. Nädalapäevad hiljem oli töövestlus. Teisel pool lauda istusid vallavanem Merle Pussak, volikogu esimees Uno Silberg, abivallavanem Kadri Tiis, vallasekretär Kätlin Iljin ja muusikakooli hoolekogu esimees Sulev Mander.

2. novembril sai direktorikandidaat Kose vallast meili teel vastuse. “Süda jäi peaaegu seisma. Mõtlesin, et niikuinii on äraütlev vastus. Meilis oli aga kirjas, et ma olen osutunud valituks,” meenutab Kai.
Kristiine gümnaasiumiga ta täielikult sisemeid ei katkesta, vaid säilitab seal osalise koormuse. Tööd kahel kohal on võimalik ühildada, sest kui Kristiines on tunnid peamiselt hommikusel ajal, siis Kosel õhtupoolikul.

Kosel on tulevikku

Kose muusikakoolis on hetkel 15 pedagoogi ja üle saja õpilase. Et Kai direktoriaeg algab 1. jaanuarist 2019, on hetkel direktori kohusetäitjaks Maiu Roosa.

“Kõigepealt tuleb tutvuda olukorraga ja vaadata, kui palju on vahendeid. Mingeid suuri ja grandioosseid plaane ei ole. Ma tahaksin lihtsalt, et õpetajatel oleks seal hea töötada ja edasi areneda,” avab Kai oma plaane Kose osas.

“Võib-olla oleks võimalik muusikakoolile juurde panna kas rütmimuusikat või pärimusmuusika poolt. Peab vaatama, millised õpetajad on nõus Kosele tulema. Sõltub sellest, kui suur vajadus on muudatusteks,” ütleb ta.

Kai usub, et Kose muusikakoolil on tulevikku. “Kosele kolib ju päris palju inimesi elama ja Kosel on päris palju lapsi. Miks mitte võimaldada neile ka siis muusikaharidust.”