Et kodune aed oleks lopsakas ja puud-põõsad suurt saaki annaksid, tuleb nende eest korrapäraselt hoolt kanda ja vajalikke töid õigel ajal teha. Kevade saabudes kibelevad rohenäpud juba varakult õue – ja õige ka, sest on palju töid, millega saab juba täna algust teha!
Veel enne, kui saab hoogsalt istutamisega pihta hakata, on võimalik teha tubast ettekülvi näiteks paprikataimedele, tšillile, baklažaanidele, tomatitele, porrulaugule ja mõningatele suvelille sortidele. Lilledest võib juba kasvama panna näiteks petuuniad, pelargoonid ja aednelgi. Kasvuhoonesse võib külvata lehtsalatit, tilli, spinatit, redist.
Et magusaid kuumaasikaid juba suvel noppida, tuleks needki seemned esimeste soojakraadidega külvata.
Puude ja põõsaste lõikus
Üks olulisematest varakevadistest töödest on puude ja põõsaste lõikus. Sellega võib algust teha juba nüüd, kui tugevad miinuskraadid enam ei näpista. Nende töödega tuleb ühele poole saada enne pungade puhkemist, kuid seejuures tuleks olla ettevaatlik, sest puude mahlad juba jooksevad, selle tõttu paranevad haavad aeglasemini ja on oht haiguste tekkeks.
Soovituslik on viljapuude lõikus teostada vastavalt pungade puhkemise järjekorrale. Esimeseks olgu kirsipuud, siis ploomipuud, pirnipuud ja õunapuud jäägu kõige viimaseks. Eesti Arboristide Ühing (EAÜ) soovitab just kevadisel ajal noorte viljapuude võra kujundamine ja pikalt hooldamata puude esimene lõikus ette võtta, sest võra struktuur paistab siis hästi välja.
Ettekülvi aeg on käes! Foto Sandie Clarke Parim aeg lõikuseks on aga hoopis juuni lõpust juuli lõpuni, siis on lehed juba täiskasvanud, vesivõsude kasv väiksem ja kuivanud oksad roheliste seast kergemini märgatavad. Puul on sel ajal palju rammu ja jaksu lõikused üle elada. Pea meeles, et sel ajal on ka pesitsusaeg. Ole aiatöid tehes hoolas, et sa kellegi pesarahu ei rikuks!
Pööra tähelepanu lõikustehnikale
EAÜ soovitab kindlasti tähelepanu pöörata õigele lõikustehnikale, st puule ei tohi jätta oksa- või ladvatüükaid, mille kaudu on seenmädanikel hea puutüvesse siseneda. Lõika alati järgmise okste harunemiskohani või tüveni, ilma tüügast jätmata, siis saab puu ajapikku haava kinni kasvatada! Lõikuse käigust tuleks eemaldada kuivanud, murdunud ja haiged oksad. Samuti need, mis kasvavad liiga lähestikku teistega, mis on suunaga ülesse ja sellised, mis kasvavad võra suunas sissepoole. Suvel, juuni lõpus-juuli alguses on hea aeg ka kevadise lõikuse järgselt tekkinud vesivõsude eemaldamiseks, need ei ole siis veel puitunud ja neid saab kergesti ära murda ilma allesjäävat oksa vigastamata. Juba praegu tasub tähelepanu pöörata ka marjapõõsastele. Kui sügisene vaarikaharvendus jäi tegemata, siis tee seda nüüd ja harvenda teiste seast välja kuivanud, haiged ja vigastatud taimed.
Kasvuhoone korda
Igal kevadel tuleks üle vaadata oma kasvuhooned. Mõistlik on kõik pinnad, kaasa arvatud seinad ja lagi rohelise seebi lahusega puhtaks pesta, et vältida erinevate haiguste ja seente teket. Vaheta välja eelmisest aastast rippuma jäänud sidumisnöörid ja viska välja sügisel kahe silma vahele jäänud taimejäägid, et vältida erinevate bakterite levikut.
Eemalda kasvuhoonest pealmine mullakiht ja asenda see uue toitva mullaga, et suvine saak hoogsalt vilja kannaks.
Aeg on taimed mulda pista, et varakult saaki nautida! Foto Zoe Schaeffer Peenrad lopsakaks
Puhasta peenrad sügisestest lehtedest ja okstest. Lisa tärkavatele taimedele rammust kompostmulda ja eemalda hukkunud ning kahjustada saanud taimed. Kontrolli üle taimetoed ja asenda vanad uutega, vajadusel puhasta vanad, et vältida haiguste levikut.
Taimedele toitaineid
See, kui palju häid omadusi meie organism viljadest saab, sõltub suuresti sellest, kui palju toitaineid me kasvavale taimele pakume. Toitainete vaeguses taimed, puud ja põõsad ei kanna toekat saaki ja on vastuvõtlikumad haigustele.
Üks olulisematest varakevadistest töödest on puude ja põõsaste lõikus.
Mõistlik on kasutada ökoloogiliselt puhtaid väetisi. Kiire abi saab kastmisväetistest, kuid nende toime on lühiajaline. Süvaväetamist soovitatakse teostada üle aasta, tehes taime ümber võra laiuselt mõned augud ja puistates neisse vajalik kogus väetist. Ära unusta kastmist! Lisaks vees lahustuvatele väetistele on oluline taimele pakkuda ka piisavalt mikroelemente, fosforit ja kaaliumi.
Muru tahab õhku!
Tähtsal kohal kevadtööde juures on muru õhutamine, et vajalikud toitained saaksid oma eesmärki täita. Muru tahab hapniku, et sammal seda ei lämmataks. Hõlpsasti saab õhutada, kui torkad hargi abil murukamarasse augukesi, siis tuleks ette võtta riisumine, et õhk juurteni pääseks ja seeläbi võrsumist toetada. Lisaks kraabid nii kokku ka haigusetekitajate alged.
Õhutamise võiks ette võtta kevade lõpupoole ja uuesti sügisel enne öökülmasid. Kindlasti tuleb õhutamist vältida väga kuumal ajal, et mitte suuremat kahju teha.
Andes taimele palju toitaineid, saad vitamiinirohkeid vilju. Foto Markus Spiske 
