Tallinna Ehituskool on arenenud Eesti juhtivaks ehituskutseõppe keskuseks, kus on kõige uuemad masinad ja seadmed ning oma ala parimad õpetajad. Äsja algas ka vastuvõtt.

Harjumaa ainsas ehitusele spetsialiseerunud kutseõppeasutuses saavad oma teadmised tulevased ehitus-, elektri- ning puidutöötlemise erialade spetsialistid, näiteks puusepad, maalrid, plaatijad, restauraatorid, elektrikud, tislerid, ehitusviimistlejad, maastikukujundajad, programmeeritavate CNC-töötlemiskeskuste operaatorid jpt.

„Mu vanaisa ütles ikka, et need on ametid, mis nälga ei jäta, sõltumata riigikorrast või ajast. Seda on tarbitud aastatuhandeid – ka kiviajal oli laua moodi asi. Keegi ei kujuta ju ette, et kodul pole seina, katust ja sisustust. Ja keegi peab selle valmis tegema,“ ütleb ehitusvaldkonna kutseõpetaja Mikk Mänd, kelle käe all õpitakse käsitlema kivi-, betoon- ja puitkonstruktsioone.

Teekond tänapäeva

Tallinna Ehituskool sai alguse 1947. aastal üpris iseäralikul kombel. Kool alustas tegevust Harjumaal, Laitses Eesti Raadio saatekeskuse ehitamisel, kui ehitusobjekt kuidagi valmida ei tahtnud, ehitajaid oli puudu ja neid tuli endal juurde koolitada. 1962. aastal kolis kool vastvalminud hoonesse Pärnu maantee 162, kus asub praeguseni. Kümmekond aastat tagasi renoveeriti vana hoone täielikult ja ehitati juurde uus hoone, kuhu on koondatud praktikaõpe. Masinapark uuendati täielikult: seal on nüüdisaegsed puutööpingid, kivilõikurid, CNC-pingid jpm.

Mikk Mänd (vasakul) ja Kalle Palts (keskel) on töötingimuste ja õpetamisvõimalustega väga rahul. Seda tõendavad ka rohked auhinnad võistlustelt. 

Tisleri kutseõpetaja Kalle Palts viimase sõna programmeeritava CNC-pingi kõrval. 

„Meil on tänapäevased õpperuumid ja masinapark on samuti üks ühele sellega, mida kasutatakse pärismaailmas ja mõne koha peal oleme sammukese ees, seega saavad õpilased maitse suhu ka tulevikumaailmast,“ ütleb tisleri kutseõpetaja Kalle Palts, kelle käe all õpitakse mööbli, dekoratiivelementide, puittoodete, garderoobikappide, köökide jms valmistamist.

Töötingimused ja õpetamisvõimalused on tema kinnitusel tasemel, klassiruumides kõik vahendid olemas – arvutid, projektorid jms. „Mis puudutab erialasid, on võimalik soetada pea kõike, mida vaja. Näiteks akutrellid on profitasemel, mitte n-ö tagumise otsa mudelid. Koostööpartnerid pakuvad meile profitööriistu,“ ütleb Palts.

„Tulevik on selline, kus peame olema hästi paindlikud, peame oleme võimelised avama väikeseid rühmi ja inimesed peaksid saama ka rühmade vahel liikuda.“ Mikk Mänd

Mänd täiendab teda: „Koostöö tootjate ja edasimüüjatega on väga tihe, saame kõige uuemaid materjale ja töövõtteid õpetada.“

Tema ütlust mööda on kooli tugevaim külg see, et kui paljudes suurtes kutsehariduskeskustes on tuhandeid õpilasi ja erialasid seinast seina, siis ehituskool on keskendunud ainult ehituse-, puidu- ja elektrivaldkonnale, tehes seejuures tihedat koostööd oma ala juhtivate ettevõtete ja tööandjate liitudega. „Osaleme ka kutsestandardi töörühmades, mis on väga oluline. Ja meid kuulatakse, mitte me ei ole passiivsed. Meie teadmist ja kogemust võetakse arvesse,“ ütleb Mänd.

Õpetajad on meistrid

Ent sama tähtis on ka see, et õpetajad on erialaselt väga tugevad, laia silmaringi ja oskustega, mida tõendavad ka rohked auhinnad võistlustelt. Näiteks tõid hiljuti Eesti riiklikelt kutsemeistrivõistlusetelt „Noor meister“ tislerid koju kolmanda, puitkonstruktsioonide tegijad teise ning müürsepad ja viimistlejad esimese koha karika. „Meie plaatija eriala õpetaja Meeta Heinaste ja viimistleja eriala õpetaja Terje Jaksen on rahvusvahelise tasemega eksperdid, kes osalevad kohtunikena ka võistlustel välismaal,“ lisab Mänd.

Kui tavapärane võib tunduda, et üht ainet õpetatakse päevas tund-kaks, siis ehituskoolis toimub ühe aine praktika terve koolipäeva vältel, et tegevus ja oskus jõuaks kinnistuda.

Ehituskooli õpilased saavad praktika käigus erinevaid põnevaid projekte läbi viia, näiteks kanakuuti ehitada. 

„Rõhk on ikkagi kutseõppel, käeline oskusteave on kõige tähtsam, mida me peame edasi andma,“ ütleb Mänd.

Kutseerialasid ei saagi tema arvates õpetada kümme aastat vana materjaliga. „Muidugi on põhialused, et müüri laotakse kellu ja mördiga, aga palju on uut, näiteks on katusekatted nüüd taastoodetud plastikust ja sisaldavad päikesepaneele, aga samas on vaja osata ka laastkatust panna,“ selgitab ta.

Tulevikunägemus paigas

Ühe uuringu järgi ei kao ehitaja amet vähemalt järgmise 50 aasta jooksul kuhugi, 3D-printer veel kõike üle ei võta, müüri- ja tisleritööd jäävad.

Kuhu on ehituskooli õpetajate silmad tulevikus suunatud? „Ideaalne oleks muidugi meister ja sell, üks ühele õpe. Aga finantsiliselt pole seda ilmselgelt võimalik kunagi saavutada. Tulevik on selline, kus peame olema hästi paindlikud, olema võimelised avama väikeseid rühmi ja inimesed peaksid saama ka rühmade vahel liikuda,“ ütleb Mänd.

Näiteks võib olla võimalik nii, et tullakse õppima ainult kitsast lõiku erialast ja tervik oleks võimalik omandada osade kaupa. „Võib-olla kellelgi, kes on kogu aeg müüri ladunud, on nüüd vaja ka betooniga töötada, siis ta tuleb ja omandab ainult selle lõigu,“ räägib Mänd.

Väärt meistrite kool

Ehituskooli lööklause on „Väärt meistrite kool“. Õpetajate selgitusel see päris nii siiski ei ole, et käid kolm aastat koolis ära ja oled väärt meister valmis.

Kalle Paltsi sõnade järgi tuleb tegelikult ise oma oskusi pärast edasi arendada. „Ainult kolme aastaga väärt meistriks veel ei saa, see nõuab pikka kogemust. Aga meie anname selleks võimaluse, põhja. Pealegi nimetab sind meistriks klient, mitte sina ise,“ räägib Palts, „näiteks öeldakse: ma tean üht head meistrit, ma soovitan sulle teda.“ Usinamad õpilased, kel tahtmist teha ja harjutada, käivad tema kinnitusel ka pärast tunde „möllamas“.

Kui vanasti oli „kellu-koolil“ maine, nagu tuleks sinna ainult nõrgad õpilased, siis nii see enam ei ole. „Tulevad ka nelja-viielised õpilased. Müürsepp ei ole enam ammu see, keda kujutad ette bensiinijaamas kabanossi ja mustade riietega, nendel erialadel on tegelikult tee lahti palju paremale elule. Ja meie püüame õppimise võimalikult atraktiivseks muuta,“ ütleb Palts.

Fotod Askur Alas 

Näiteks, kui mõni ettevõte või õpilane pakub välja hea idee, mida valmis meisterdada, võidakse see vabalt töösse võtta.

Kutsehariduse maine on viimasel ajal oluliselt tõusnud, sest õppima asujad on muutunud palju täiskasvanulikumaks. „Me ei räägi enam ainult nendest, kes tulevad meile otse koolipingist, vaid ka nende vanematest, kes tulevad ja omandavad endale uue eriala,“ rääkis töötukassa karjääritunnil ehitusviimistluse kutseõpetaja Laura Leiten. „Kutsekoolis saavad väga erisuguses vanuses inimesed õppida väga mitmesuguseid erialasid.“

Õpe Tallinna Ehituskoolis

• Ehituskooli õppima asumisel vanusepiirangut ei ole.
• Õppimine on tasuta, kuid tuleb arvestada, et mõnel erialal on vajalik spetsiaalne tööriietus praktilistes tundides osalemiseks.
• Ka täiskohaga töötav inimene saab õppida, sest kutseõppe erialadel toimub õpe sessioonõppena kolmel päeval nädalas üle nädala.
• Kui kandideerija on gümnaasiumis 10. või 11. klassi lõpetanud, on võimalik hinded üle kanda; pärast põhikooli õppima asudes saab kutsekeskharidusõppes ka keskhariduse.
• Teabe sisseastumiseks vajalike dokumentide kohta leiab koduleheküljelt vastuvõtu info alt.
Allikas Tallinna Ehituskool