Kadripäev – talve algust tähistav naistepüha (0)

Kui 19. novembril tähistati rahvusvahelist meestepäeva, siis 25. novembril peetav kadripäev on Eesti rahvakalendris naistepüha, mis on üks talve alguse tähtpäevi.

Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. See oli naistepüha, kus on olulisel kohal kõik karjaga seonduv, sest teadaolevalt oli kari naiste hoole all. Rahvasuus peetakse kadrisante karja kaitsjateks. Vanarahvas teadis, et kui mardipäeva ajal (10. november) on pakane, siis kadripäeval on soe ilm. Nii kirjutab rahvakalender.ee, aga ka folklore.ee, folkloorinoukogu.ee ja teised rahvakalendri tähtpäevadele pühendatud andmekogud.

Rahvasuu kõneles, et kui kadripäeva hommikul tuleb tallu võõras meesterahvas, siis sünnivad lammastel ainult jääratalled. Kui aga naisterahvas, siis utetalled. Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab. Kadripäeva seostati karjaõnnega (mardipäeva aga viljaõnnega). Eelkõige oli kadripäeval seos lammastega, mistõttu oli siis keelatud igasugune villaga seotud töö – ketramine, kudumine, nõelumine –, sest arvati, et nii võib lammastele kahju teha. Soovitatav oli aga lambaid pügada.

Kadripäeva eelõhtul, 24. novembril käisid ringi kadrisandid, kelleks olid külanoored, nii tütarlapsed kui ka poisid. Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad rõhutatult kenad ja puhtad. Kadrid käisid ringi perena, juhtijaks oli kadriema, kellel oli käes kepp või vitsake. Vitsaga nuheldi kadride pilkajaid ja lapsi, kes lugeda ei osanud. Teinekord oli kadridel kaasas ka kadrititt (nukk), kellele nõuti kindaid, sokke ja hambaraha (kink lapsele hammaste tuleku puhul). Mõnikord kandsid kadrid kaasas vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtis osa.

Kadri- ja mardisantide laulud on paljuski samad, vahelduvad vaid sõnad „mart“ või „kadri“.

Filosoofiaga seotud päritolu

Mardipäev on kristliku kiriku traditsioonis seotud piiskop Martiniuse, kadripäev pühakuks kuulutatud Katariina surmapäevaga. Mõlema päeva tähenduses ja tähistamises on palju ühist.

Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on müütiline kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui ka katoliku kirikus. Legendi järgi oli Katariina ilus ja tark kõrgest soost neiu, kes olevat noominud Rooma keisrit kristlaste tagakiusamise eest. Seetõttu oli keiser Maximinus II või tema poeg Maxentius saatnud temaga avalikult väitlema 50 paganlikku filosoofi, keda 18-aastane neiu olevat võitnud, pöörates mõned neist ristiusku. See ei meeldinud keisrile, kes saatis neiu lõhkitõmbamiseks rattale, mida tuntakse püha Katariina sümbolina kui katariinaratast (Katariina peamine sümbol on ogaline vokk). Jumala vahelesegamise tõttu aga piinamine nurjus ja ratas olevat koost lagunenud. Seetõttu raiuti tal hoopis pea maha, vere asemel olevat tema kehast voolanud aga piima.

Inglid olevat märtri surnukeha kandnud Siinai mäele, kuhu Bütsantsi keiser Justinianus I rajas Katariina kloostri ja tänini säilinud kiriku (548–565), mis sai palverändude sihtkohaks.

Müüt Katariinast arvatakse põhinevat neoplatonistlikul naisfilosoofil Hypatial, kelle aga mõrvasid hoopis fanaatilised kristlased Aleksandrias 414. aasta paiku. Ehk on ta kannatada saanud naiste idealiseeritud koondkuju.

Enim kadrisante on Harjumaal

Üks kadripäeva tähistamise viise on sandikskäimine kadrilaupäeval. Folklorist Ülo Tedre peab kadrisantimise vanemaks kihistuseks ringikäimist maskeerituna loomaks – sokk, karu, hani jne. 19. sajandi keskpaigast alates tõusis santimiskommetes esiplaanile pigem külanoorte lõbutsemine ning toonaste populaarsete ametimeeste jäljendamine.

Eesti folkloorinõukogu korraldab tänavu seitsmendat aastat üle-eestilist mardi- ja kadrisantide rahvaloendust. „Taoline loendamine annab statistilist ülevaadet, kui elujõuline on meie sanditamiskombestik,“ kirjutab folkloorinoukogu.ee.

Kadrid käisid ringi perena, juhtijaks oli kadriema, kellel oli käes kepp või vitsake. Vitsaga nuheldi kadride pilkajaid ja lapsi, kes lugeda ei osanud.

Kokku pani end 2023. aastal kirja 2794 mardi- ja 1692 kadrisanti. Võrreldes varasema aastaga on seda enam kui 200 sanditaja võrra rohkem. Santijatest 73% olid lapsed ja 27% täiskasvanud. Mardi- ja kadrisandid koputasid kokku 3670 ukse taga, millest 85% avanes. See protsent on püsinud võrdlemisi sama.

Enim kadrisante pani end kirja Harjumaalt (25,2%), järgnesid Lääne-Virumaa (16,6%), Tartumaa (11,3%) ja Saaremaa (10,8%). Kui enamikust maakondadest on mardisante registreerunud rahvaloendusel rohkem kui kadrisante, on ka mõningaid erandeid – Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Hiiumaal ja Saaremaal on lood nimelt vastupidi. Kusjuures Põlvamaa võiks ehk tinglikult kadrisantide pealinnakski tembeldada, sest just seal on teist aastat järjest kadrisantide ja -perede osakaal suurem kui mardisantide ja -perede. Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta on aga jätkuvalt Võrumaal, järgnevad Lääne- ja Saaremaa.

Enim sanditi jätkuvalt traditsioonilisel viisil perest peresse (47%), teisel kohal on haridusasutustes santimine (24%). Kusjuures kodude ukse taga koputamine on aastaga võrreldes populaarsemaks muutunud!

Kõige rohkem joosti mardi- ja kadrisanti kolme- või neljaliikmeliste peredena.

Varasematel aastatel on üleskutse „Hakkame santima!“ tõstnud tähelepanu keskmesse kordamööda kas mardi- või kadrisandid. Kuigi kahel viimasel aastal on kummalgi tähtpäeval santijatest olnud silmapaistmiseks võrdsed võimalused, on selles duellis jäänud peale siiski mardisandid – neid oli 62% ja kadrisante 38%. Samas näitab kadrisantide arv kiiremat kasvu.


TRADITSIOON

Kadrisantide sisselaskmislaul

Laske sissi kadrisandi,

katrisanti,

kadril küüdse külmeteve,

kadril varba valutave!

Kadri om tullu kauge’elta,

ümmert ilma, ümmert otsa,

läbi soo sipa-sopa,

läbi laane lipa-lapa.

Obu meil uppus ojasse,

mära jäi mätaste vahele,

lumi rikkus loogakirja,

sadu rikkus saaniteki,

ärmätus sei ää obese.

Hakkame santima!

Allikas: rahvakalender.ee


ARVA ÄRA!

Kadripäeva mõistatused

Missugune suu sööb kõige suuremad suutäied? [Kotisuu]

Hiir läheb auku, saba jääb välja? [Võti]

Kelle silm ei jookse vett? [Nõelasilm]

Õues mäena, toas veena? [Lumi]

Ei ole toas ega õues? [Aken]

Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? [Kuu]

Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? [Uni]

Suvel aias värsked ja rohelised, talvel purgis kollakad ja soolased? [Kurgid]

Allikas: rahvakalender.ee

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.