Kahe nädala eest ilmus Harju Elus Signe Valdmanni artikkel “Jõelähtme vallas avati kaks uut restorani”. Rõõm jäi paraku lühikeseks. Üks kahest ehk restoran Neem süttis 5. augusti pärastlõunal. Kustutustööd kestsid hilisõhtuni, põlengu põhjust pole seni õnnestunud välja selgitada.

Kaberneeme päästedepoo on uhiuus. See avati nelja kuu eest, teiste seas oli linti lõikamas president Kersti Kaljulaid. Kes oleks osanud arvata, et meeste oskused pannakse proovile õige pea ja depoost vaid 400 meetri kaugusel.

“Täpselt kell kolm tuli häirekeskusele info. Meie saime väljakutse praktiliselt kohe ehk kell 15.01, välja sõitsime 15.06,” meenutab Kaberneeme vabatahtliku päästekomando juht Rait Killandi sündmuste arengut 5. augustil.

Leegid hoone tagaküljel

Seitse minutit peale kolme olid Kaberneeme vabatahtlikud päästjad Rait Killandi, Aigar Maiste, Rain Sonn, Priit Tamm, Gert Aasla ja Janno Maiste juba restorani Neem juures.

“Meie masinad on 1973. ja 1974. aasta Volvod. Üks on paakauto ja teine on maastikukustutusauto,” selgitab Killandi. Paakautosse mahub 10 tonni vett, maastikukustutusautosse veel poolteist tonni.

Restoran Neem koosneb enam kui 200-ruutmeetrisest peamajast, mille kõrval seisab 120-ruutmeetrine peomaja. Süttinud oli peamaja. “Me nägime tagaseina, mis oli lausleekides. Meie saabudes oli leek juba katuseräästas. Ka üks sõiduauto põles,” räägib Killandi.

“Me kustutasime veega. Kaks autot ühendati omavahel. Paakauto pandi põhiauto külge ja hakati vett andma. Üks voolik kustutas seina ja teine voolik sõiduautot,” meenutab Killandi.

Oma panuse andsid Neeme päästeseltsi mehed Martin Mäemets, Ivo Liiv ja Tanel Jõeleht. Nemad jõudsid sündmuskohale poole nelja paiku, sest Neemelt Kaberneeme on 25 kilomeetrit.

Restorani Neem peamaja põlenud tagakülg. Fotod Martin Mäemets 

Neeme päästjate paakautoks on 1975. aasta Scania, kuhu mahub 7,5 tonni vett. “Kui tulekahju oli juba lokaliseeritud, siis sai ka abiks oldud lammutustöödel, et otsida veel tulekoldeid,” meenutab Mäemets.
Kutselised lõpetasid töö

“Me saime leegi küll maha, aga tuli oli jõudnud katusekonstruktsioonidesse. Sinna me ei läinud, sest sääraseks tööks on suitsusukeldumisaparaadid. Nendega töötavad väljaõppinud kutselised mehed,” räägib Killandi.

Tulekahju kustutamisega jätkasid elukutselised päästetöötajad, keda sõitis kokku seitsmest komandost. Kutseliste tööd juhtis Põhja päästekeskuse vanemkorrapidaja Leonid Pahhutši.

Killandi arvates hoidis halvima ära see, et Kaberneeme vabatahtlikud päästjad sedavõrd kiirest sündmuskohale jõudsid. “Parim kompliment meile on see, kui kutselised päästjad ütlevad, et sõbrad, kui teie poleks olnud õigel ajal kohal ja esimesi leeke maha võtnud, siis mitte midagi poleks alles jäänud sellest hoonest.”

Kustutustööd kestsid sellegipoolest hilisõhtuni. Kõige viimastena lahkusid sündmuskohalt Muuga päästekomando ning Kaberneeme ja Neeme vabatahtlikud.

“See ongi nii. See on järelkustutamine, tulekollete otsimine, kõik see töö, mis tuleb ära teha, et tuli mingil juhul uuesti ei süttiks. See on põlengute puhul alati väga pikk protsess,” selgitab Killandi.

Alla ei anna

Restorani Neem palgal on üle 15 inimese. “Me soovime säilitada töökohad, et need inimesed ei peaks omale uusi väljakutseid otsima,” ütleb arendusjuht Juri Kont.

“Kindlasti me jätkame, alla me ei anna. Meeskond on tugev ja ind suur. Me jätkame peomajas, kuni kindlustusest selgub, mis edasi saab. Peomaja jäi õnneks tulest puutumata, kuna päästjad olid väga edukad tule kustutamisel,” selgitab Kont.

Restorani Neem peomaja avab külastajatele uksed järgmisest nädalast. Millal saab korda peamaja?
“Seda näitab aeg. Kui maja ei ole taastuskõlbulik, siis paraku peame ehitama uue. Siis see juba jääb järgmisesse aastasse,“ arutleb Kont ja loodab samas, et peamaja taastamine õnnestub: “Lootus sureb viimasena.”

KOMMENTAAR: Jane Gridassov, Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Häirekeskus sai teate tulekahjust Jõelähtme vallas Kaberneeme külas 5. augustil kell 15.00. Tulekahju sai alguse hoonest väljaspool (hoone tagant) ning levis sealt edasi mööda puithoone seina ning ka katuse alla. Hoone taga asusid ka prügikast, mis sai tugevaid tulekahjusid, ja puidust varialune, mis tulekahjus hävis.

Kõige intensiivsem põlemine toimus teisel korrusel ja katuse all, mistõttu oli oluline katuse avamine selleks, et võimalikult kindlalt ja turvaliselt kustutustöid teostada. Kuna tuli levis kiiresti, tõsteti sündmusele väljasõiduaste 4. ehk kõige kõrgemale astmele.
Sündmusele reageerisid meeskonnad Assaku, Kehra, Kesklinna, Lasnamäe, Loksa, Muuga ja Pirita komandost, lisaks veel Kaberneeme ja Neeme vabatahtlikud. Tulekahju likvideeriti kell 21.55. Tulekahju põhjuse selgitab välja uurimine.