Juuksur Anu Arro soetas endale varem Viljandimaa rahvast teenindanud ratastel töökoja 2013. aasta detsembris ning hakkas sellega kohe ringi sõitma. Varem pole tema teada keegi Harjus sellise rändjuuksuri teenusega tegelenud.
Tänaseks on buss teenindanud harjulasi ning naabreid Lääne- ja Raplamaalt. Anu Arro on oma valge sõidukiga vägagi oodatud paikadesse, kus juuksureid pole või on väga vähe. Üks selline on Padise, kus juuksuribuss peatus 9. juuni päikeselisel päeval.
Kuidas on vahepealsed poolteist aastat möödunud ning kas enda klindel klientuur on leitud? “Kõik on läinud tõusujoones. On omad püsikohad ja püsikunded, kelle pärast ma tööd teengi. Ning neid tuleb ka juurde,” räägib juuksur. “Alustasin ju Harjus tühjalt kohalt ning eks sissetöötamist oli ikka vaja.” Padise rahvas tahtnud alguses veidi harjutamist. Viimased kolmveerand aastat on aga ratastel töökoda omaks võetud ning vallamaja ees peatub buss vähemalt kahel korral kuus. “Rohkem ei ole nõudlust. Tihedamad ajad on enne kooli ja enne jõule,” ütleb Anu Arro. Samal ajal värvib ta kohalikul elanikul Annel juukseid. Värvimisega läheb tavaliselt kaua aega ning palju vett. Bussi paak mahutab 150 liitrit. Kui aga päevas on 4-5 värvimist, siis kipub õhtupoole vett juba nappima.
Vahepeal on saanud juuksed värvi alla ning aeg väikeseks pausiks. Anne räägib, kuidas ta bussi leidis. “Katsu sa leida hea juuksur. See on ju terve teadus. Ja kui leiad ja hakkad ühe juuksuri juures käima, siis jääb ta lapsepuhkusele,” arutleb naine. Loomulikult saab oma meistrit vahetada. Aga see nõuaks jälle aja reserveerimist näiteks kaks kuud ette. “Aga mina ju ei tea, mida ma teen ühe või kahe kuu pärast,” arutleb Anne edasi.
“Juuksuribussis tehti”
Juuksuribussist kuulis ta sõbrannalt, kelle soengut nähes ta kohe päris: “Vau! Kes tegi?” Anne enda juuksur oli just elukohta vahetanud ja nii ta jälgiski sõbranna soovitust töökojast ratastel. 9. juunil oli ta bussijuuksuris teist korda. Kas jääb rahule? “Esimesel korral lõikas Anu väga hästi. Ja ta on ka hea suhtleja. Küsib ja soovitab, et kuidas ja mismoodi.”
Anu Arro muigab ja lausub tagasihoidlikult: “Eks minul on ka omad tujud. Aga tegelikult ei liigu käed kuigi hästi, kui inimene on toolis pinges ja ei tea, mida ta täpselt tahab.”
Millised on veel paigad Harjus, kus juuksuribuss on “rahvast püganud”, nagu teatavad reklaamid?
“Kurtna, Tõdva, Tagadi. Siin Padisel pikalt. Mõned väiksemad kohad veel, kus on tehtud tellimustöid. Raplamaal olen olnud Varbolas ja seal on alati rahvast,” loetleb juuksur. Kahjuks on paar kohta sellised, kus rahvas pole bussi omaks võtnud. “Vist on mingisugune umbusk ja lihtsalt ei tuldud.”
Maale on abi vaja
Maal on Anu Arro hinnangul kõikvõimalikud teenused ja abi väga oodatud. Ta toob näiteks Tõdva, kust on Sakku kaheksa kilomeetrit. Aga võrreldes vallakeskusega on Tõdva ääreala. “Elumajad on ja rahvas on ka. Aga elu ei ole. Sakku saab vaid koolibussiga, kuid suvel buss ei sõida. Ja kui vanemal inimesel on põlved haiged, siis ta ei saa sõita näiteks rattal Sakku juuksurisse,” arutleb Arro.
Kuidas saavad kohalikud teada, et juuksuribuss on tulemas? Selleks on väikesed reklaamid, mida meister käib bussi peatuskohtades üles kleepimas. Ja loomulikult annab teavet ka koduleht. “Saab eelregisteerida ja helistada. Lisapäeva teen nendele, kes põhipäeva ei mahu.”
Vahepeal on Anne juuksed värvitud ja ka lõigatud. Järgmine klient on Üllar, keda kohalikud tunnevad kui head lõõtspillimängijat. Tema soovib vaid enda juukseid piirata. “Siin on lihtsam käia. Keilas on ikka linnavärk, kus tuleb aeg varakult kinni panna. Lähed n-ö ekspromt, siis pole lihtsalt aega.” “Teil vedas. Sain lihtsalt eelmise kliendi peaga asjad kiiremini valmis,” vastab Arro. Ees ootab veel vähemalt kaks klienti ning umbes kella kaheksani kestev tööpäev.
