Tellingud Tallinna lauluväljaku laululava ääres on jäiselt libedad. “Sa ei tohi mingil juhul kukkuda, sest see oleks kriminaalne, mina vastutaksin,” ütleb lauluväljaku direktor Riho Rõõmus Harju Elu ajakirjanikule. “Ja pane kaamera kotti, muidu sa hakkad libisemise korral esimese asjana päästma oma kaamerat.”

Tellingud viivad kahekümne meetri kõrgusele laulukaare katusele, kuhu töömehed hoolimata tuulest ja miinuskraadidest katuseplekki paigaldavad. Plekipaanid on 53 sentimeetri laiused ja kümne meetri pikkused.

„Plekki hakkasime panema veebruari alguses. Kuna katusekumerus on igal pool erinev, siis meil tuleb sättida plekke nii, et paanid kohale sobiksid,“ selgitab töömeeste brigaadi juht Vaiko Truuver. „Nädalavahetusel oli ilus kevad, nüüd jälle lumi maas,“ kirub ta ilmastikuolusid.

Tallinna lauluväljaku renoveerimise peatöövõtja on Aruna Ehitus OÜ. Mehed askeldavad katusel nagu sipelgad, sest plekitööd peavad jõudma ühele poole juba selle nädala lõpuks.

Võtmeküsimuseks trossid

Tallinna lauluväljaku laululava puhul mängib olulist rolli betooniga osaliselt täidetud terastorust esikaar, mis ulatub keskel 32 meetri kõrgusele. Esikaare külge kinnituvad 19 kandetrossi ja 12 jäigastustrossi, mis on kokku poolteist kilomeetrit pikad. Need 38,5 millimeetri jämedused trossid on laululava merepoolses küljes ankurdatud raudbetoonkaare sisse.

Kui Alar Kotli viiekümnendatel Tallinna laululava maketti tegi, oli ta laual mudel, kus trosse imiteerisid lõngad. Et trossid õieti ära pingestada, arvutati pingsalt lükatite ja arvelaudadega. Laululava kõlaekraan kaeti puidust kattepaneelidega.

1960. aastal valminud laululavale on aegade jooksul tehtud tugevdustöid lava betoonkonstruktsioonidele ja muid ümberehitusi. Praeguse renoveerimise võtmeküsimuseks kujunes, kas terastrossid, mis olid mõeldud vaid 25 aastaks, on endiselt kandejõulised.

Üks trossidest eemaldati 2016. aastal ekspertiisiks. “See tross lõigati juppideks ja väga peenikesteks seibideks, mida Tallinna tehnikaülikooli laborites uuriti,” meenutab Rõõmus“

Tellingutes laululava külgvaates. 

“Nõgusad kande- ja kumerad jäigastustrossid oli kaetud roostega. Ka tagumisel raudbetoonkaarel olid pinnapealse betooni kahjustused ja pinnalähedase terassarruse korrosioonikahjustused,” meenutab Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger, kes ekspertiisi tegi.

Lõppjäreldused ei olnud ülemäära kriitilised. “Tulemused lubavad neid praegu veel üle paarikümne aasta edasi kasutada. Samas tuleb teha süstemaatilist tehnilise seisundi kontrolli ja vajalikku hooldust,” selgitab Õiger.

“Trossidel roostet oli, aga õnneks see oli vähetähtis rooste,” on Rõõmus optimistlik. Eelmise aasta sügisel alanud renoveerimise käigus trossid puhastati ja kaeti kaasaegse roostekaitsevärviga.

See pehkinud laudis

Et trosside olukord osutus suhteliselt heaks, keskendus renoveerimise põhirõhk Tallinna lauluväljaku laululava kõlaekraani laudise vahetuse ja peahoone katuse kattepleki vahetusele.

“Algne puidust kattekonstruktsioon koosnes kolmekihilistest 3-4 meetri pikkustest ja 80 sentimeetri laiustest paneelidest. Paneel koosnes kahest kanderibist, alumisest laudisest ja pealmisest laudisest. Kogu paneelistik oli kaetud veel diagonaallaudisega, millele oli otse kinnitatud plekkkatus,” selgitab Õiger.

Aeg oli siingi teinud oma töö. “Kõlaekraani puidust kattepaneelidel olid suured mädanikkahjustused. Kasutatud oli mädanemisvastase immutuseta puitu. Katus aga jooksis mitmel korral läbi,” kirjeldab Õiger.
Kui renoveerimistöödega eelmise aasta 15. septembril alustati, kulus kuu aega vana pehkinud laudise ja roostes kattepleki mahavõtmise peale. Oktoobri lõpus alustati laululava katmist uue laudisega, mis võttis aega paar kuud.

“Uus lahendus on kolmekihiline ristkihtnaelpuidust koorik. Selle peal alusliistutele kinnitatud aluskate ja roovistik ning selle peal plekk-katus. Puitmaterjal on töödeldud antiseptikute ja tulekaitse vahenditega,” selgitab Õiger.

“Talv ja lumed muidugi raskendasid ehitajal laudise panekut,” räägib Rõõmus.

Teha veel betoonitööd

Selle nädalaga ühele poole jõudvate plekitööde järel renoveeritakse laululava merepoolne fassaad. “Loodame ilma paranemisele. Betoonitöid külmas teha on väga raske, sest see vajab vähemalt nullkraadist või soojemat temperatuuri,” ütleb Rõõmus.

“Tagumise betoonkaare merepoolsel fassaadil tuleb lahtine betoon eemaldada, avanenud sarrusvardad puhastada roostest ja vajadusel tugevdada, nakke- ja roostetõrje tööd, ning siis eemaldatud betooniosa torkreetbetooniga taastada ja välispind värvida,” selgitab Õiger.

Rõõmus lubab, et kõik tööd Tallinna lauluväljakul jõuavad ühele poole 30. aprilliks. Kui kaua renoveeritud laululava vastu võiks pidada?

Ekspertiisi läbinud trossijupp Rõõmuse töölaual. 

“Seda küsimust esitada on imelihtne aga täpselt vastata peaaegu võimatu. Tuleks määrata ühtede või teiste protsesside praegune seis ja nende arengukiirus, milledest paljud sõltuvad keskkonna muutustest. Aga mingi hinnangu võib siiski anda. Näiteks vähemalt 25 aastat turvalist kasutamist,” arutleb Õiger.

“Aga arvestada tuleb, et selleks ajaks on trosside kasutusaeg peaaegu viis tehase garantiiaega, rääkimata muudest asjaoludest. Nii vana ehitise käitumist tuleb süstemaatiliselt kontrollida ja alati hinnata selle olemasolevat tehnilist seisundit ja sellest teha vajalikud järeldused,” üritab Õiger realistlikuks jääda.

Uus mees lõikab lindi

Harku vallas Rannamõisa külas elav Riho Rõõmus on Tallinna lauluväljaku direktorina tööanud alates 1995. aastast. Märtsi lõpus, kuu aega enne renoveerimistööde lõppu, peab ta ameti üle andma uuele mehele, kelleks on konkursi korras valitud 29-aastane Urmo Saareoja.

“Varem tegutseti linnas põhimõttega, et kui sihtasutuse Tallinna lauluväljaku nõukogu, kes on omaniku ehk Tallinna linna esindaja, oli juhi tööga rahul, oli nõukogul pädevus juhi ametilepingut pikendada,” selgitab Rõõmus.

“Nüüd võeti linnavalitsuse otsusega vastu määrus, et linna sihtasutuste ja äriühingute juhtide kohtadel saab olla kaks ametitsüklit. Ühe ametitsükli võib nõukogu oma pädevusest pikendada, aga pärast seda peab igal juhul konkurss toimuma,” räägib Rõõmus.

Tallinna lauluväljaku juhi ametikohale kandideerijad pidid oma dokumendid sisse andma 18. veebruariks. 5. märtsi õhtul helistas Rõõmusele sihtasutuse Tallinna lauluväljaku nõukogu esimees Kairi Teniste ja teavitas meest, et teda lauluväljaku juhiks tagasi ei valitud. Avalikkust teavitati konkursi tulemustest 6. märtsil Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil, mis juhtumisi oli Rõõmuse 59. sünnipäev.
Urmo Saareoja on Keskerakonna liige olnud 2011. aastast saadik. Eelmise aasta mais sai temast lausa kesknoorte esimees. Samas ka Riho Rõõmus kuulub Keskerakonda, juba alates 1997. aastast.

Kuidas Rõõmus ise Saareoja võitu kommenteerib? “See tähendab, et sihtasutuse Tallinna lauluväljaku nõukogu tahab moodsamat, tahab nooruslikumat spetsialisti,” arvab lahkuv juht.

“Iga juht peab tegelikult lahkumiseks kogu aeg valmis olema. Sa pead elama selle teadmisega, et nõukogu võib sind päevapealt äriseadustiku järgi tagasi kutsuda ilma põhjendust esitamata. Ei ole mingit põhjust üllatunud olla või solvunud olla,” räägib Rõõmus.

Uue juhi ülesandeks jääb Tallinna lauluväljaku renoveerimise lõpetamine, ka lauluväljaku arenduskavadega tegelemine, mis praegu on lahkuva direktori laual. “Uus juht peab pingutama, aga võib-olla ta on aasta pärast asjadega sama hästi kursis, et mitte öelda paremini kui mina,” arvab Rõõmus.

TEAVE: Kuidas juubelilaulupidu peetakse?
• “Koos väliskooride, lastekollektiivide saatjate ja juhendajatega on planeeritav laulupeol osalevate tegelaste koguarv umbes 35 000,” räägib Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee.
• “Lõplikud arvud selguvad juuni esimese nädala lõpuks, kui on teostatud peole akrediteerimine. See omakorda ei saa toimuda enne, kui on lõppenud kõik maakondlikud eelproovid,” selgitab Maatee.
• Valikkoorid/orkestrid, kes esinevad laupäeval, 6. juulil kell 19.00 peetaval avakontserdil “Õpetajale”, saabuvad Tallinnasse proovidesse kaks päeva varem ehk 4. juulil. Proovipäev lauluväljakul algab kell 11.30 ja lõppeb 21.20. Sel päeval osaleb esimese kontserdi peaproovis u 7500 inimest.
• Koorid/orkestrid, kes valmistuvad pühapäeval 7. juulil kell 14.00 peetavaks laulupeo kontserdiks, saabuvad Tallinnasse proovidesse kaks päeva varem ehk 5. juulil. Proovipäev lauluväljakul algab siis kell 11 ja lõppeb 21.50. Sel päeval osaleb teise kontserdi peaproovis u 28 000 inimest.