Kui Eesti telegraafiagentuuri ajakirjanik küsis 30 aastat tagasi, kas jõulude ajal muutub midagi tühjadel poelettidel, siis sai ta ühe viisaka ja ühe ausa vastuse.

Viisakalt vastas ETKVL-i ehk tarbijate kooperatiivi esindaja, kes soovitas rikkalikust peolauast unistavatele eestlastele „pikka meelt ja kannatlikkust“. Aus vastus anti kaubandusministeeriumi toidukaubaosakonnast: „Süüa ei ole, ei tule ja valetada ka ei taha.“

Selline oli olukord vaid neli kuud pärast üldrahvalikku rõõmujoovastust. Kõik eestlased on näinud 1991. aasta 20. augustist kell 23.03 pärinevat filmilõiku, kus ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis teatab: „Selle otsuse poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.“ Ja kopsab siis spiikrihaamriga otsuse kinnitamiseks.

Seda minutipikkust filmilõiku korrati sadu kordi tänavu augustis, mil me õiglase uhkusega tähistasime taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Kahjuks kinnistasid juubelipidustused minu meelest nooremates inimestes järjest süvenevat ekslikku muljet, et eestlased hakkasid end 1988. aastal vabaks laulma, kuni 1991. aasta augustis hakkaski oma riik sujuvalt tööle.

Eestlaste elatustase kukkus kolinal

Eesti riigi taasloomine oli palju raskem ja pikaajalisem töö kui mõned emotsionaalsed kõrghetked, mida pidupäevadel meenutatakse.

Teenimatult on ära unustatud ka tänavuse taasiseseisvumise juubeliaastal see raske töö ja targad otsused, mida meie „taasasutavad isad ja emad“ tegid. Unustatud on ka ülimalt keerulised olud ning tohutu vastutus, mida oma riigi taasrajajad kandsid.

Eesti oli 1991. aasta jõulude ajal poliitiliselt juba vaba ning ühinenud rahvaste organisatsiooni liige. Majanduslikult sõltuti aga ikka nõukogudemaast, sest läände ei osatud dollarite või markade eest veel midagi müüa. Hinnad tõusid kiiresti, aga poes polnud piima ega liha, tanklates bensiini.

Eestile taasiseseisvumise toonud aasta lõpus olid toonased ministrid karmid ja ausad. „Aasta pärast näevad tavalised toidupoed välja nagu praegused valuutapoed, aga meil ei jätku raha, mille eest neid kauneid kaupu piisavalt osta,“ teatas majandusminister Jaak Leiman.

Sotsiaalminister Arvo Kuddo lisas, et kuigi hinnad tõusevad erinevalt palkadest ja pensionitest pöörase kiirusega, tuleb rahapuudusel vähendada riigieelarvest kõiki toetusi vaesematele inimestele, näiteks lastetoetusi.

Meie majandus hakkas paremusele pöörama alles pärast 1992. aasta suvel toimunud rahareformi, kuid sajad tuhanded inimesed kaotasid nõukogude majandusest tänapäevasele turumajandusele üleminekul töö ning turvatunde.

Targad otsused turbomenetlusega

Seetõttu ei kestnud inimeste rõõm nõukogude riigist pääsemise üle 1991. aasta sügisel pikalt, sest olmemured lõid üle pea kokku.

Järjekorrad kaupluste uste taga olid 1990-ndate alguses tavalised. 

Ent neis keerulistes oludes tehti Eesti riigis otsuseid, mis aitasid inimesi, aitasid jalule majanduse, mille mõju me tunneme tänapäevani.

Näiteks 1991. aasta oktoobris võeti ülemnõukogus vastu kohe jõustunud maareform, mis andis kümnetele tuhandetele Eesti peredele tagasi esivanemate talud, mille nõukogude võim oli neilt ära võtnud.

Unustatud on ka ülimalt keerulised olud ning tohutu vastutus, mida oma riigi taasrajajad kandsid.

See otsus kinnitas eestlaste usku oma riiki samamoodi, nagu oli vabadussõja järel mõjunud otsus konfiskeerida mõisnikelt maa ning jagada see eestlastele. Teisalt andis Jüri Raidla, Liia Hänni, Kaido Kama ja teiste tarkade inimeste ettevalmistatud maareform olulise arengutõuke Eesti majandusele, sest taastas eraomandi.

Toona tehti tohutult suure mõjuga otsuseid meeletu kiirusega. Nii pole imestada, et maareformi seadust on järgmise 30 aasta jooksul muudetud 53 korda.

Selleks et hääletada Eesti iseseisvuse taastamise poolt 20. augustil 1991. aastal, oli ülemnõukogu liikmetel (laiemalt kõigil toonastel iseseisvusmeelsetel poliitikutel) vaja meelekindlust. Ent lisaks meelekindlusele oli oma riigi jalule aitamiseks vajalik teiste keeruliste otsuste tegemisel vaja ka arukust.

Nagu enamik müügilolevaid asju, olid ka leivad-saiad 30 aastat tagasi vaid talongikaup. Fotod repro 

Aastatel 1990–1995 kaht järjestikust parlamenti juhatanud Ülo Nugise näitel rääkides pidi ta iseseisvuseni jõudmiseks paika panema ülemnõukogu nõukameelsed tegelased. Aga tal oli vaja tagada ülemnõukogu ja riigikogu töövõime ka siis, kui poliitikute raskete valikute üle vaidlesid eestlased omavahel.

Seepärast on kahju, et taasiseseisvumise juubeliaastal piirduti ainult ühe ilusa olulise sündmuse meenutamisega, kuid jäeti kirjeldamata toonane tegelikkus kogu selle ilus ja valus. Rääkimata teistest olulistest ülemnõukogu ja valitsuse otsustest, mis lõid tänasele Eesti riigile kindla vundamendi.

Hannes Rumm on äsja ilmunud raamatu „Ülo Nugis. Mees, kes vormistas iseseisvuse“ autor.

Nõukogude Liit kadus 30 aastat tagasi

• Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922. aastal liidulepinguga. Moskvas toimunud esimesel üleliidulisel nõukogude kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
• Lõpuks oli suures liidus 15 vabariiki (sealhulgas ENSV).
16. vabariik ehk Karjala-Soome taandati aastal 1956 autonoomseks NSV-ks.
• Tulenevalt plaanimajandusest oli riigi majandus pidevalt hädas elanike varustamise toidu ja tarbekaupadega. Hoolimata NLKP KK algatatud uutmisest 1985. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.
• 1991. aasta 8. detsembril Venemaa, Ukraina ja Valgevene presidendi sõlmitud Belovežje lepinguga otsustati Nõukogude Liit laiali saata.
• Nõukogude Liidu lagunemine jõustus NSV Liidu ülemnõukogu ülemkoja, NSV Liidu ülemnõukogu vabariikide nõukogu deklaratsiooniga nr 142-H 26. detsembril 1991.
• Deklaratsioon tunnustas endiste Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide iseseisvumist ja lõi Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ). Viis deklaratsioonile allakirjutanut ratifitseerisid selle palju hiljem või pole üldse ratifitseerinud.
• 25. detsembril astus tagasi esimene ja viimane NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov ning teatas oma ametikoha kaotamisest ja volituste, sealhulgas Nõukogude Liidu tuumarakettide laskekoodide üleandmisest Venemaa Föderatsiooni presidendile Boriss Jeltsinile.
• Sama päeva õhtul kell 19.32 langetati Moskva Kremlis viimast korda Nõukogude Liidu lipp ning see asendati revolutsioonieelse Venemaa lipuga.
Allikas: Wikipedia