Jüri Ratas, olete Keskerakonna esimees ja peaminister olnud aasta ja kümme kuud. Kas võib õelda, et Edgar Savisaare vaim on lõplikult Keskerakonna kohalt kadunud?
Keskerakonna liikmete arv ületab peatselt 15 000 piiri. Ja Edgar Savisaar on jätkuvalt üks meie liikmetest. Ta on tohutult panustanud erakonda ja Eesti vabariiki kõige keerulisemal perioodil, taasiseisvumisel 1990. aastail. Me ei tohi ega saa seda unustada. Praegu tegeleb Savisaar rohkem oma tervisega. Kasutades juhust, soovin läbi Harju Elu talle tugevat tervist. Edgar Savisaar täna erakonna juhtimises ei osale.
Aga Savisaare vaimu pahem pool – on see ka erakonna kohalt kadunud?
Tänasele erakonna juhatusele ja konkreetselt minule ei sobi need käitumismallid ja teod, mis siin lõpus toimusid ja tehti. Erakonna juhatus on teinud tõsise otsuse, müünud maha erakonna büroo. Nii saime lahti nõuetest, mis meie vastu esitatud olid. Edasi peame minema puhtama poliitikaga. Tänase juhtimise juures korruptsioonil kohta ei ole. See on erakonna ühine seisukoht
Kas peale viimaseid sündmusi parlamendis, mil koalitsioonil on riigikogus veel vaid 51 häält, saab koalitsioon veel midagi tõsist otsustada? Või kujunevad kuus valmisteni jäävat kuud valitsemise farsiks?
Kui lähiajalugu meenutada, siis Ansipi valitsusel oli riigikogus 50 häält, see tähendab et pikka aega oli tegu vähemusvalitsusega. Aga tehti kaalukaid otsuseid. Tänasel koalitsiooinil on 51 häält, aga arvan et toetus koalitsioonile on laiem. Näiteks sotsiaaldemokraatide hulgast lahkunud Urve Palogi on rõhutanud, et tema umbusaldamisel ei osale ja olulistes küsimustes toetab koalitsiooni.
Nii et koalitsioon püsib valimisteni koos ja töötab?
Töötab küll. Sel nädalal vaagisime valitsuse tegevusprogrammi, mille seadsime endale võimule tulles 2016. novembri lõpus. Võime puhta südmega öelda: 94% seatud ülesannetest on täidetud, see näitab valitsuskoalitsiooni suurt võimekust. Käivitunud on riigi idapiiri väljaehitamine; läbi viidud on haldus- ja riigireform, toimunud on maksureform, haigekassa- ja pensioireform, läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse oleme korvanud põllumeestele põuakaotusi. Lõpliku hinnangu valitsuse tööle saab minu meelest anda peale järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist.
Minu arvates oleks mõistlik kui tallinlased saaksid Harjumaal ja harjukad Tallinnas tasuta sõita.
Kas riigieelarve tuleb ülejäägiga?
Oleme riigieelarve strateegias kuni aastani 2022 ette näinud struktuurse tasakaalu ja nominaalse ülejäägi eelarves – see on meile oluline. Missuguseks 2019. aasta eelarve täpselt kujuneb, see selgub peatselt algavatel debattidel riigikogus. Igal juhul valitsus saadab riigikogusse eelarve, mis on tasakaalus või tasakaalu lähedal.
Milline eelarvepunktidest võib opositsiooni tagajalgadele ajada, ööistungeid esile kutsuda?
Nagu juba ütlesin, panime eelarve strateegia paika fiskaalpoliitilistes dokumentides juba kevadel, aprillis: Nii näeme neis dokumentides ette õpetajate palga alammäära tõusu 1250 euroni, kultuuritöötajate, pääste- ja politseiametnike ning veterinaararstide palgatõusu. Suured kulutused plaanime teha infrastruktuuri uuringuteks, 17,5 miljonit eurot saavad teadusasutused, samuti kasvavad kaitsekulutused. Meie eesmärk: majanduskasv peab jõudma kõikide inimesteni, olgu tegu siis ettevõtjate, päästeametnike või lasteaiakasvatajatega.
Eks opositsioon kritiseeri siis seda, mis neile ei meeldi.
Kuidas suhtute Isamaa plaani tõsta sõjalised kulutused kuni 2,5 % SKP-st?
Praegu ületavad neljal riigil – USAl, Suurbritannial, Kreekal ja Eestil – kaitsekulutused 2% sisemajanduse koguproduktist. Mitmetel NATO tippkohtumisetel on peasekretär Jens Stoltenberg seadnud Eestit eeskujuks. Eesti riigis on poliitikute vahel nagu konsensuslik kokkulepe, et hoiame oma kaitsekulutused vähemalt 2% peal, mis on ka NATO sisemine nõue. 2016. aasta novembris, mõned päevad peale meie koalitsiooni sündi aga otsustasime, et lisaks plaanitud kuludele investeerime igal aastal kaitsekulutustesse veel 20 miljonit. Nii oleme ka toiminud, nõnda on meie kaitsekulud juba praegu ületanud nõutavad 2%.
Vestleme siin Teie kabinetis, nautisime rõdult kaunist vaadet Tallinna vanalinnale ja Soome lahele. Kas võib kindel olla, et kõik need jutud, mis te oma kabinetis räägite, jäävad ikka nendele kõrvadele, kellele jutt mõeldud oli?
Olen selles absoluutselt veendunud. Riigireetmine – see on väga ränk kuritegu. Ja kuigi selline tegu on sügavalt häiriv ja kahetsusväärne, leidub meie hulgas ikka neid, kes sellele lähevad. Olgu siis isiklikust kasust ajendatuna või mingitest solvumistest mõjutatuna. Nad ei tee kahju ainult meie riigile, nad teevad kahju ka meie kaitseorganisatsioonile – usaldus meie vastu langeb. Ennekõike teevad nad kahju aga iseendale ja oma lähedastele. Päeva lõpuks nad ikka tabatakse ja karistus on karm. Noort inimest ähvardab pikaajaline vanglakaristus.
Mis oli vene luurele teie meelest olulisem, kas saada oma valdusse meie suurtükiväe arengukava või lõhkuda eestlaste-venelaste usaldust üksteise vastu, lääneliitlaste usaldust meie vastu…
Arvan, et mõlemad eesmärgid olid olulised, paiknevad ju meie relvajõud otse NATO idaliinil. Samas näitasime me siin oma tugevust. See oli signaal kõigile, kellele tulevikus juhtumisi selline pakkumine võidakse teha. Lõpuks reetur tabatakse nagunii. Riik, nagu ka rahvas, ei andesta reetmist.
Kas maakonnaliinide ja tasuta bussipiletitega eksperimenteerimine oli ikka õige? Nüüd on Eesti nagu kaheks löödud, pool Eestit sõidab tasuta, meie siin Harjumaal ei saa seda nautida?
Igakuisest perekonna eelarvest kulus paljudel peredel märkimisväärne osa transpordile. Teisalt: reisijad soovivad ühistranspordi sageduse tõusu, et rohkem busse sõidaks. Tänane süsteem võimaldab mõlemat. Peale kahe kuu möödumist süsteemi käivitumisest pole veel õige aeg järeldusi teha, aga mitmetes maakondades on oluliselt sõitjate arv kasvanud. Sellest on kirjutanud nii Postimees kui maakonnalehed. Järelikult inimesed kasutavad rohkem ühistransporti, mis on igati positiivne. Ma tõesti väga loodan, et kõik maakonnad tulevad tasuta ühistranspordiga kaasa. Minu arvates oleks mõistlik, kui tallinlased saaksid Harjumaal ja harjukad Tallinnas tasuta sõita. Tuleks mõlemale piirkonnale ainult kasuks.
Kas ei teki ohtu, et raudtee kasutamine langeb, meie ilusad kallid porgandikarva rongid hakkavad tühjalt vurama?
Kui räägime maakonnasisestest tasuta bussiliinidest, siis see on alles esimene samm tasuta ühistranspordi suunal. Juba lähitulevikus analüüsime, kuidas edasi. Igal juhul võime öelda, et esialgsed tendentsid on julgustavad.
Millega põhjendate Keskerakonna populaarsuse olulist tõusud? Kevadel kui Kaja Kallas tuli, kasvas Reformierakonna populaarsus hüppeliselt, nüüd on Keskerakond Reformierakonnast jälle möödas?
Palju oleneb ka sellest, millise uuringufirma tulemused teil parasjagu pihku satuvad. Nii et neid ei saa kunagi lõpuni uskuda. Tõsiselt rääkides aga – Keskerakond võitis viimati valimised 2003. aastal. Täna töötame iga päev selle nimel, et Eestimaa inimestega mitte ainult läbi suurte plakatite ja televisooni suhelda, vaid kohtuda tänavatel, inimesi kuulata, selgitada neile meie platvormi. Ja meid on saatnud edu, meie hulgas on uusi erksa vaimuga inimesi. Hiljaaegu liitus meiega Janek Mäggi, nüüd Kaido Höövelson, keda maailmas rohkem Barutona tuntakse. See näitab, et inimestel, ka tuntud inimestel on meisse usk.
Keskerakond pole mänginud liivakastimänge, et sinuga või sinuga koostööd ei tee.
Kellega peale 3. märtsi teeksite koalitsiooni?
Koalitsiooni saab teha ainult nendega, keda kõrgeim võim ehk rahvas usaldab. Kes saavad enim mandaate. Keskerakond pole mänginud liivakastimänge, et sinuga või sinuga koostööd ei tee. Kõik erakonnad, kes osutuvad rahva häältega valituks, väärivad seda, et nendega arutatakse ka koostöövõimalust. Ja meie tahame arutada.
Ütleme et Reformierakond ja EKRE saavad kumbki 25 protsenti riigikogu mandaatidest. Kummaga teeksite siis valitsuse?
Päeva lõpuks minnakse koalitsiooni sellega, kellega koos usutakse, et elu Eestimaal areneb edaspidigi jõudsalt, et inimeste igapäevane toimetulek paraneb. Olgu see siis lastetoetuste või pensionite tõus, toetused noortele oma kodu loomiseks. Mis peamine: peame oma 100-aastases Eestis mõtlema esmajoones sellele, et Eesti ei kahaneks, vaid kasvaks.
Praegu tahan tänada Isamaad ja sotsiaaldemokraate, kellega meil on olnud väga usalduslik ja töine koostöö.
Istutasite Tabasallu suvel koos Läti, Leedu ja Poola peaministriga väikese tammehiie. Kohalik rahvas hakkas seda peaministrite pargiks hüüdma. Kas kevadel plaanite koos kolleegide, külla tulnud peaministritega, parki laiendada?
Teeksin ühe täpsustuse, mis ajakirjanikul kahe silma vahele jäänud. Olen seda parki juba laiendanud, ka koos Rumeenia peaministriga istutasime tammed. Ja koos isaga oleme seda parki külastanud. Loodussõbrana on tal igast istutatud puust ainult heameel. Ka tean, et kohalikud hoolitsesid puude eest hästi – põuasel suvel anti neile pidevalt juua.
Kas aga mina peaministrina sinna parki puid juurde istutan – seda saavad otsustada ainult valijad.
Kas kandideerite Harju- ja Raplamaal?
Kindlasti.
Sellele Stenbocki maja rõdule pole julgeoleku kaalutlustel lubatud vaid kahte maailma vägevat: Tallinnat väisanud USA president Barack Obamat ja hiljaaegu meie hulgast lahkunud USA senaatorit John McCaini. 
