Vabariigi valitsus kinnitas möödunud nädalal taristuinvesteeringute programmi, millega suunatakse 135 miljonit eurot maanteede, raudteede ja lennuväljade ehituseks. Kaheksa miljonit antakse Riisipere ja Turba vahele 6,3 km pikkuse raudtee rajamiseks.
Investeeringute programmis on kirjas, et kaheksa miljonit eraldatakse raudteelõigu ehitamiseks järgmisel aastal. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson põhjendas raha eraldamist sellega, et Rail Balticu ehitamise kõrval ei tohi seisma jääda teiste liinide aehitus. „Raudtee ehituseks tuleb suunata senisest enam vahendeid ja arendada välja terviklik Eestit ühendav raudteevõrgustik,“ ütles ta.
Reisirongiliiklus suleti Riisipere-Haapsalu lõigul 22 aastat tagasi ja täpselt niikaua on seda üritatud taastada. Pärast seda, kui raudtee riigilt ostnud OÜ Haapsalu Raudtee ja selle eestvedaja Aarne Taal tunnistasid, et nemad raudteed korda teha ei suuda, hakkas asja vedama Läänemaa initsiatiivgrupp, kuhu kuulus poliitikuid, ametnikke, ettevõtjaid ja muidu aktiivseid kodanikke. Taotleti raha ja tehti uuringuid, pöörduti riigi ja AS Eesti Raudtee poole, et nood võtaksid raudtee taastamise enda peale, kuid tulemuseta.
Osa töid juba olemas
2015. aasta aprillis loodi Haapsalu raudtee taastamiseks aktsiaselts Lääne Raudtee, mille omanikeks on ärimehed Koit Uus ja Veiko Tišler. Riigile tehti ettepanek, et Riisipere-Turba raudteelõigu rajab ettevõte pangalaenu abil. Nüüd, kui riik on esimese sammu teinud ning otsustanud rahastada Riispere-Turba lõiku, pole sellel mudelil enam kasutust. AS Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu on riigi otsusega rahul. „Oleme öelnud, et kui riik või AS Eesti Raudtee soovivad seda ise teha, meie ei takista – vastupidi, aitame nii palju, kui suudame,“ märkis ta.
Lääne Raudtee eesmärgiks jääb Riisalu sõnul rongiliikluse taastamine Haapsaluni. „Ei ole vahet, kes seda teeb. Me ei näe, et peaksime oma eesmärkides midagi muutma,“ ütles ta.
Lääne Raudteel on olemas tellitud geodeesia- ja geoloogiatööde tulemused ning neid saab Riisalu sõnul nüüd kasutada raudteelõigu projekteerimisel. Tema arvates võidaks sellega 3-5 kuud tööaega. „Usun, et riik võtab ja läheb meie poolt tehtu pealt edasi, sest see on mõistlik,“ rääkis Riisalu. „Me näeme, et saame omalt poolt koostööd riigiga jätkata, et rongid jõuaksid Haapsallu tagasi võimalikult ruttu.“
Viimased paar aastaga ihu ja hingega asja juures olnuna peab Riisalu „väga reaalseks“, et juba järgmisel aastal ehitatakse Riisipere-Turba lõik valmis ning rongid pannakse käima. „Meie teadmise kohaselt ei kulu Riisipere-Turba raudteelõigu projekteerimiseks ja väljaehitamiseks üle 10-12 kuu. 1. september 2018 saaks lapsed rongiga kooli,“ pakub ta.
Rong toob uue elu
See 6,3 km pikkune raudteelõik on väga oluline ka Nissi valla ja vallaelanike jaoks. Näiteks saatsid tänavu märtsis nelja omavalitsuse – Saue linna ja valla ning Kernu ja Nissi valla ehk sügisel tekkiva Saue ühendvalla – juhid peaministrile kirja, kus palusid toetust raudtee taastamiseks Turbani. Samas kirjas nenditi, et Riisipere-Turba raudtee taastamisega tuleks alustatada enne Rail Balticu suurehitust.
Ka Nissi valla arengukavas 2012-2030 on valla jaoks oluliste objektide esirinnas „raudtee pikendamine Turbani“.
Nissi vallavanem Ermil Miggur ütles Harju Elule, et vallaelanike jaoks on Riisipere-Turba lõigu taastamine väga oluline, sest üle poole elanikest käib tööl vallast väljas ja seda põhiliselt Tallinnas või Keilas. „Samas Keilaga ei ole Turbal head ühendust, sest bussiliiklus sinna on puudulik,“ märkis ta.
Rongiühendus süstiks elu ka kohalikku ettevõtlusse. Migguri sõnul soodustaks see tööjõu liikumist Turba suunal. „Praegu tuleb ette, et mõni ettevõtja peab oma kuludega töötajaid näiteks Tallinnast ise bussiga kohale tooma. Raudtee olemasolul saaksid töötajad ise Turbasse sõita,“ ütles ta, ning lisas, et on üleüldse kummaline, et raudtee Riisiperes lõppeb, sest Turba on tegelikult suurem asula.
TEAVE: Uuring soovitas raudteelõigu ehitada
• Aastal 2011 valmis tasuvusuuring ühistranspordi teenuse pakkumise parandamiseks Lääne-Harjumaal ja Läänemaal, mille koostas Tallinna Tehnikaülikool.
• Uuringus märgitakse: „Analüüsi tulemusi arvesse võttes on mõistlik ja põhjendatud alustada raudtee ehitust Riisiperest Haapsallu ning lasta käiku Stadleri uued diiselrongid.“
• Uuringuga arvutati välja, et Riispere-Turba lõigu rajamine läheks maksma 6,2 miljonit eurot.
