Kiili jahiseltsile on lõppev aasta mitte ainult juubeliaasta, vaid ka tõhusa tegutsemise aasta olnud. Jahimeeste tegemistest – nii möödanikust kui ka tänasest päevast – rääkisid seltsi aseesimees Rainer Samarokov ja jahiseltsi liige ning Harjumaa jahimeeste seltsi esimees Rein Sõitja.

Jahti on Kiilis aegade algusest peetud. Millal aga Kiili jahimeeste selts asutati?

Rain Samarokov: Praegust jahiseltskonda hõlmav MTÜ Kiili Jahiselts (KJS) on asutatud 2001. aastal. Varem on jahimehed meie kandis tegutsenud ka Nabala jahiseltsi nime alt. Tänase seisuga kuulub seltsi koosseisu 47 meest ja üks naine. Enamik liikmeid elab Kiili vallas või on muud moodi seotud kohalike tegemistega. Kuulume ka Harju jahindusklubi koosseisu.

Milline on seltsi jahipiirkond?

Rein Sõitja: KJS-i jahiala asub enamjaolt Kiili valla piirides, aga jahiseltside ja omavalitsuste piirid ei kattu täielikult. Seetõttu peab Kiili valla maadel jahti ka mõni naaberselts, meil on õigus küttida aga Saku, Rae ja Kose valla territooriumil.

Kiili vald piirneb Tallinnaga, uusarendused trügivad peale. Kas loomadele siin ikka eluruumi veel jätkub?

Rain Samarokov: Põtrade arvukus on meil hea, neid võib märgata pea igas Kiili metsas. Näiteks Kangru küla ja Luige vahel on metsatukk, kus on jahi jooksul nähtud 13 põtra – seda on selgelt liiga palju. Ühisjahti pole seal võimalik korraldada, põdrad võivad maanteele tormata.

Üritame seal arvu kontrollida varitsusjahiga, muidu kasvab loomade arvukus lubamatult suureks, on ohtlik liiklusele.

Harjumaa jahimeeste seltsi esimees Rein Sõitja. Foto erakogu. Asko Veetamm, Kiili jahiseltsi esimees. Kiili jahiseltsi aseesimees Rainer Samarokov. Fotod Ülo Russak 

Kahjuks on seakatk Kiilis nagu igal pool mujalgi Eestis viinud meie senise peamise jahilooma, metssea arvukuse nulli lähedale. Praegu on jahikaamerates küll mõned üksikud isendid näha, aga suvel nähtud põrsad on tänaseks kõik juba surnud.

Ka metskitsi on Kiilis arvukalt. Seetõttu peavad autojuhid pimedal ajal olema ettevaatlikud. Eriti peab olema tähelepanelik teelõikudel, kus sõidutee piirneb talirapsipõlluga. Just sellistes piirkondades on kokkupõrked kõige sagedasemad.

„Neid on nähtud jahikaameratest ning tuvastatud loomade tegutsemisjälgedest. Karud on sellel aastal külastanud mitut mesilat.”

Suhteliselt uue metsloomana võib Kiilis kohata punahirve, kes on viimastel aastatel valla territooriumile jõudnud. Hetkel me punahirvele jahti ei pea.

Aga karu, meie metsade kuningas?

Rein Sõitja: Ajalooliselt pole Kiili kandis karu elupaiku väga täheldatud. Praegu, mil karude arv on Eestis ja Harjumaal hoogsal tõusuteel – Eestis loendati hiljaaegu 1000 karu –, on noored, emast äsja irdunud karud omale elupaiga otsingul ka Kiili kanti ja mujale linna lähedale sattunud. Neid on nähtud jahikaameratest ning tuvastatud loomade tegutsemisjälgedest. Karud on sellel aastal külastanud mitut mesilat.

Aga hundid?

Rain Samarokov: Varasematel aastatel on hundid murdnud koduloomi ja viinud ära koeri. Kaks hunti peaks praegugi ringi jalutama, lõpetasid hiljaaegu ühe taluniku lambapidamise.

Rein Sõitja: Kui Harjumaast tervikuna rääkida, siis meil on huntide ohjamise alad. Üks on Tartu maanteest põhja pool Peterburi ja Tartu maantee vahel. Seal on sel aastal kaks hunti lastud. Tartu maanteest lõuna poole, Raplani välja, pole ühtegi hunti kütitud. Nähtud ja tulistatud on, aga maha pole ükski jäänud. Jaht jätkub.

Nagu põllumees ei saa ainult vilja lõigata, peab ka külvama, ei saa tõenäoliselt jahimeeski ainult jahti pidada. Enne tuleb metsale midagi vastu anda…

Rein Sõitja: Pärast seakatku avastamist käisid jahimehed metsades surnud metssigu otsimas. Kõik leitud korjused pakendati ja viidi ettenähtud konteinerisse. Samuti on meie ülesanne koristada teedelt hukkunud loomade korjused.

Jahimehed hooldavad ka metsasihte, toidavad loomi, kaameratega jälgitakse loomade liikumist, tehes loomade loendust. Nii hoitakse loomade arv ja küttimislimiidid tasakaalus.

Kuidas see jahihooaeg on läinud?

Rain Samarokov: Jahihooaeg on hetkel veel käimas, oleme oma tegemistega graafikus. Põdra limiidiks on määratud 13 looma, selle me täidame. Natuke rohkem peame tähelepanu pöörama metskitsede küttimisele, nende limiidiks on 60.

Rein Sõitja: Sama võib öelda Harjumaa jahiseltsi kohta. Põtrade normi täidame, kitsede norm jääb täitmata – on liiga suur.

Kuidas Kiili jahiselts tähistab juubeliaastat?

Rain Samarokov: Aastaid tagasi soetas Kiili jahiselts omale Sookaera külas Allikmäe talu seitsmehektarilise kinnistu. See lõi võimalused ulukite esmakäitluskoha rajamiseks. Tänu jahiseltsi ühisele tegevusele valmiski selle aasta suvel ulukite esmakäitluseks mõeldud hoone, mis vajab veel sisustamist. Mis me vana talumajaga teeme, seda tuleb veel mõelda.

Jahimehejutt: Asko Veetamm, Kiili jahiseltsi esimees

Mõned aastad tagasi proovisin metsas pillitada, see tähendab põdrapulli juurde meelitada. Ma tegin algaja kohta vist nii imelikku häält, et üks noor, aga väga uhkete sarvedega pull tuligi vaatama, kes see naljamees seal põdrahäält üritab teha. Aga polnud see häälitseja nii naljamees ühtegi. Sarved on ühed uhkeimad meil kütitutest, aga mitte nii võimsad, nagu hetkel Kiili metsades näha võib…

Jõulurahu on meie metsades välja kuulutatud. Kuidas Harjumaa jahimehed jõulurahu tähistavad?

Rein Sõitja, Harjumaa jahimeeste seltsi esimees
Alates reedest, 24. detsembrist kuni pühapäeva, 26. detsembrini on ka Harjumaa metsades jõulurahu. Siis valitseb jahivaikus, mida kõik kütid peavad austama. Aga see ei tähenda, et me metsas ei käi. Käime ikka – koos laste või lastelastega. Viime loomadele toitu, vaatame jälgi ja kui õnnestub, siis ka loomi endid. Laiemas plaanis tahame aga jahi lõpetada siis, kui lumi maha sajab. Lumega pole jaht teatud põhjustel enam väga eetiline.