Jõulukuu pole ainult pidude ja kingituste kuu. Jõulukuu on ka jäätmete kuu. Sest iga kingitus, iga pidu tähendab ka jäätmeid. Mida teha, et neid jäätmeid võimalikult vähe jäätmete põletusjaama ja hoopis rohkem ringlusse satuks?

Lääne-Harju vallas tehti kolme kuu jooksul segaolmejäätmete pistelist kohtvaatlust. PrügiBinGO nime kandva pilootprojekti eesmärgiks oli kaardistada jäätmete liigiti kogumise hetkeseis.

PrügiBinGO idee autori ja eestvedaja Margus Vetsa sõnul on Lääne-Harju vald peale Tallinna ja Tartu linna kolmas omavalitsus, kus seda Eestis pilootprojektina rakendati.

Idee selline projekt korraldada tuli Margus Vetsa kinnitusel erinevatest OSCDE, Maailmapanga ja Euroopa Komisjoni vastavatest raportitest, mis puudutasid jäätmehooldust Eestis. Kõik need raportid on jõudnud suhteliselt samade tulemusteni: olmejäätmete ringlussevõtt on liiga madal.

„Ringlussevõtt on see, kui vanapaberist teeme uue paberi, plastikust uue plastiku ja vanametalli sulatame jälle metalliks või toodame biojäätmetest gaasi – sõnaga hoiame materjali kasutuses. Energiakasutus on aga see, kui mingid jäätmed Iru soojuselektrijaamas energia saamise eesmärgil põletame,“ selgitab Margus Vetsa.

Olukord pole paranenud

„Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik,“ on kirjutanud keskkonnaameti kodulehel ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.

„Sellest ka need maailmaorganisatsioonide kriitilised märkused Eesti jäätmemajanduse kohta,“ kinnitab Vetsa. Ega Lääne-Harju vallaski olukord Eesti keskmisest erinenud. Segaolmejäätmete konteinerite vaatluse tulemusel selgus, et 88% konteineritest oli jäätmeid, mis sinna kuuluma ei peaks. Ja ainult 12% konteineritest olid sellise sisuga, nagu nad olema peaksid.

Liigiti olid tulemused sellised:
• 77% konteineritest sisaldasid plast- ja metallpakendeid, joogikartongi;
• 55% sisaldasid toidujäätmeid;
• 35% sisaldasid klaaspakendeid;
• 21% sisaldasid papp- ja paberpakendeid;
• harvematel juhtudel biolagunevaid aiajäätmeid (5%), elektroonikat (4%), ja ehitusjäätmeid (2%).

„Kokku vaadeldi PrügiBinGO raames augustist oktoobrini Lääne-Harju vallas 439 kogumismahuti sisu, sealjuures keskenduti segaolmejäätmetele. Vaatlused viidi läbi graafikujärgsetel veopäevadel. Valimisse sattunud jäätmevaldajate teavitamine toimus vallavalitsuse poolt automaatselt. Vastavalt tulemustele edastati märgu- või tunnustuskirjad, et edendada jäätmete liigiti kogumist ning parandada jäätmekäitumist või avaldada tunnustust eeskujuliku jäätmekäitumise puhul,“ kõneleb Vetsa projektist.

PrügiBinGO eestvedaja Margus Vetsa. Fotod erakogu 

Kuidas on jäätmete liigiti kogumisega lähiriikides? Soomlaste andmetel jõuab ringlusse ehk taaskasutusse 45% jäätmetest, meie 30% vastu. 2025. aastaks peab Euroopa Liidu direktiivi kohaselt segaolmejäätmetest ringlusse olema võetud 55%. Nii et Eestil on veel kõvasti arenguruumi, nendib Vetsa.

Põhjus, miks Soomes jäätmemajandus on oluliselt keskkonnasõbralikum, peitub selles, et põhjanaabrite juures eraldatakse omavalitsuste poolt aastas jäätmemajanduse arendamiseks, elanike nõustamiseks ja teavitamiseks inimese kohta 10 eurot, Eestis vaid 1,5 ehk kuus korda vähem. Nii et meil on jäätmemajanduse edendamiseks elanikkonna teavitamisega veel palju ära teha, leiab 20 aastat jäätmemajanadusega tegelenud Vetsa.

„PrügiBinGO unikaalne väärtus ei peitu üksnes selles, et on võimalik tuvastada mittevastavusi jäätmetekitajate lõikes ja neile sellest tulenevalt sihipärast nõustamisteenust pakkuda, vaid ka selles, et tuvastame neid majapidamisi, kellel on jäätmete liigiti kogumisega asjad korras. Siiani on olmejäätmete sortimisuuringute tulemusel selgunud, et liigiti kogumisega on olukord keskmiselt kehvasti, aga tublid liigiti kogujad ei ole välja tulnud. PrügiBinGO läbiviimise hüpotees on see, et see meetod aitab kaasa jäätmekäitumise paranemisele,“ kõneleb Vetsa.

Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks viib hetkel PrügiBinGo projekti läbi ka Saku vald.

Näpunäiteid

• Soovitused elanikule: Kui sa seda veel ei tee, siis hakka kohe täna koguma jäätmeid liigiti! Kui sa ei tea, kuidas seda teha, siis küsi nõu jäätmevedajalt või valla-/linnavalitsusest. Võid tulla PrügiBinGOst võitjana välja.
• Soovitused vallajuhtidele: katsetage PrügiBinGOt – see aitab suurendada jäätmete ringlussevõttu.