Päästeliit ja Maanteeamet selgitavad, kui ohtlik kombinatsioon on libedad teeolud ja kõrvaline tegevus roolis.

Pühade ajal on paljudel ees ootamas sõite kallite inimeste juurde. Samas võivad need olla autojuhtidele stressirohked ja väljakutseid pakkuvad. Ühesõnaga – ohtlikud. Traagilise sündmuste ahela võib vallandada autojuhi keskendumine näiteks laste kisale või ämma “Kaugel olete? Millal kartulid keema panen?” telefonikõnele.

“Maanteeameti ennetustöö eksperdi Gerli Grünbergiga saime teema üsna puust ja punaselt lahti räägitud,” rääkis Päästeliidu kommunikatsioonijuht Karol Sepik.

“Väljaspool suuremaid linnu jõuavad esimestena abivajajateni vabatahtlikud päästjad. Vabatahtlike lugusid kogudes, võib eranditult kõige kurvemateks väljakutseteks lugeda inimohvritega liiklusõnnetusi. Nende vältimiseks tasub siinseid nõuandeid tõsiselt võtta,” lisas ta.

Kuidas kõrvaline tegevus mõjub autojuhile? Kas kahte asja saab korraga teha?

Kõrvalised tegevused autoroolis hajutavad juhi tähelepanu pildiliselt, mida nimetame “pimeduses” juhtimiseks (juhi pilk on teelt eemal, keskendatud muule visuaalsele infoallikale). Teaduslikult on tõestatud, et inimese aju ei suuda teha kaht asja korraga. Kui juhtimise ajal rääkida telefoniga, väheneb juhi fokuseeritud nägemisväli kuni 50%.

Sellele lisandub niinimetatud “käteta” juhtimine kui juht võtab roolilt käed, et helistada või sõnumit saata.

Tunnetuslikult “mõtestamata” juhtimine tekib siis kui vestlus, mõtted ja emotsioonid viivad mõtlemisprotsessi juhtimiselt eemale. Sedasi “autopiloodil” juhtimise puhul on aju otsustamisvõime kriisisituatsioonis ümberlülitumise tõttu häiritud.

“Kuulmata” juhtimise puhul ei kuule autojuht liikluskeskkonnast tulevaid helisid, sest on emotsionaalselt seotud laulu või vestlussaatega, mis tõmbavad tähelepanu keskpunkti mujale.

Uuringud on ka näidanud, et kui juht räägib sõidu ajal mobiiliga, muutub tema võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada nii nõrgaks nagu oleks ta joonud 2–3 klaasi veini.

Joobes juhte meie ühiskonnas ei tolereerita, miks seda mõtteviisi ei võiks ka nutijoobe puhul edasi arendada.

Kas ja kuidas muudavad libedad teeolud kõrvalise tegevuse eriti ohtlikuks?

Sõidukijuht peab alati arvestama, et talvised sõiduolud erinevad kardinaalselt suvistest ning ootamatut libedat teed tuleb võtta praegusel aastaajal normaalse nähtusena. Seetõttu on väga oluline roll ohutul liiklemisel liiklejatel endil, kes peavad arvestama talviste teeoludega ning kindlasti varuma sihtkohta jõudmiseks aega.

Kindlasti tasub meelde jätta, et enne sõidu alustamist saab tutvuda teeoludega Eesti eri piirkondades läbi teeilmajaamade ja teekaamerate veebilehel tarktee.ee.

Kõrvalised tegevused on libeda teega eriti ohtlikud, sest tihtipeale muutuvad teeolud sõidukijuhi jaoks ootamatult.

Millised on kõige levinumad kõrvalised tegevused autoroolis?

Kõige levinumad kõrvalised tegevused sõidukiroolis on mobiiltelefoniga rääkimine, vestlus kaassõitjaga, GPS seadistamine, söömine-joomine ning lastega tegelemine.

Kas muusika kuulamine võib tõesti segada?

Usun, et suur osa sõidukijuhtidest on kohanud seda niinimetatud daydreaming kogemust, kus punktist A punkti B jõudmisel avastatakse järsku, et ollakse juba kohal aga teekonda ennast ei mäletata.

See tähendab, et meie aju on autopiloodil eesmärgiks olnud sihtkohta jõudnud aga ümberringi toimuvat lihtsalt ei hoomata. Tihtipeale võib see tulla sellest, et emotsionaalne seotus lauluga või raadiost kõlav vestlussaade tõusevad lihtsalt tähelepanu keskmesse ning peamine ülesanne, ohutu liiklemine, muutub kahjuks teisejärguliseks.

Lisainfo Karol Sepik, Päästeliidu kommunikatsioonijuht, 529 0227, karol@paasteliit.ee