Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus sai riiklikust programmist “Pühakodade säilitamine ja areng” 85 000 eurot. Rahaga jätkatakse avariilise tornikiivri remonti ja seda juba teist aastat. Lõplikult peaks torn korda saama järgmisel aastal.
Peterburi maanteele paistev EELK Jõelähtme kirik on vaidluseta Viimsi ning Jõelähtme valla vanim hoone (ka Viimsi alad on kuulunud nimetatud kirikukihelkonda). Koguduse õpetaja Margus Kirja ütleb, et pikihoone esimesed osad ehitati 14. sajandi alguses. Aga võib-olla ka varem. “Isegi hiljem juurde ehitatud altariruum on vanem kui Saha kabel ja Pirita klooster,” lisab Kirja.
Kivist torn ja tornikiiver on kiriku kõige uuemad osad ning valminud aastal 1912. Noorusele vaatamata on just tornikiiver praegu väga halvas olukorras. Koguduse õpetaja selgitab, et piirkond on tuultele avatud ja tornikiiver juba aastaid viltu. Puitkonstruktsioon on kehv ja pehkinud.
“Kroonikas kirjas, et torni munas on ürikud. Millal jõuavad tellingud risti ja munani, seda ei tea. Eks ehitamine võtab aega ka, sest kogu vajalik tuleb vintsiga üles tõmmata,” ütleb Margus Kirja. “Mullu parandati, proteesiti ja lapiti pehkinud kontruktsiooni. Seda kohast, kus torni sõrestik läheb kiviosasse ehk tornikorrusel asuvat taldmikku,” ütleb Kirja.
Praeguse torni eelkäija, väike harjatorn põles aastal 1910. Kaks aastat hiljem valmis praegune uus kivitorn ja terav tornikiiver. Seega on puitosadel ja plekil vanust 105 aastat. “Paar aastat tagasi tõmbas tuul ühe plekitüki lahti ja asendasime selle plastikuga. Sellel vanal plekitükil oli Tsaari-Venemaa Peterburi tehase vapiga märk. Tornile on tehtud vahepeal geodeetide luuke ja ilmselt ka sõja ajal lennukist tulistatud. Aga ikkagi on see väga kaua vastu pidanud,” räägib Margus Kirja.
Riik ja kogukond aitasid
Sarnaselt mullusega sai kogudus ka tänavu toetust riiklikust programmist “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018”. Tänavu talvel eraldatud riiklik toetus on 85 000 eurot. Sellele lisandub Jõelähtme valla eraldatud 5000 eurot ning koguduse korjandustest laekunud summa. “Tänan kõiki, kes on annetanud ja kaasa aidanud remondile. On rõõmustav, kui kiriku olukord nii paljudele korda läheb,” kiidab Kirja.
Tellingute ehitus torni ümber algas kolm nädalat tagasi. Kiriku juures tegutsevad Juhan Kilumetsa juhitava firma Rändmeister OÜ kolm töömeest. Projekti autor on insener Aleksander Danil. Paari nädalaga peaksid tellingud jõudma ristini. Siis algab kiivri puitosade asendamine ja lõpuks hakatakse torni katma tsinkplekiga. “Järgmisel aastal peaks tulema veel kolmas etapp ka. See tähendaks ehk seda, et pool torni jääb ilmselt plekiga katmata,” arvab Kirja.
Koos kiivritöödega lähevad restaureerimisele torni aknad ja luugid. Kohalikku LEADERi programmi on kogudus esitanud taotluse. Praegu oodatakse vastust PRIAst ja positiivse vastuse korral saaks töödega alustada.
Uued vitraažid akendele
Kokku uuendatakse kaheksat luuki ja viite akent. Torni esimesel korrusel asuvad kaks akent saavad ka vitraažid. Kahele aknale tuleb vitaaž. “Lõunapoolsel aknal on neli pühakut. Need on seotud Jõelähtme kihelkonna vanade kabelitega. Pranglis on kaitsepühak Laurentsius, Randveres Peetrus ja Saha kabelil Nikolaus. Ihasalu kabelil (hävines Põhjasõjas) oli kaitsja ilmselt Ristija Johannes. Harju-Jaani kihelkond oli kunagi Jõelähtme osa ning eraldus 14. sajandil. Ka seal on Ristija Johannes,” loetleb Margus Kirja.
Vastasakna vitraažil kujutatakse viimset kohtupäeva ja ingleid. Restaureerimisele läheb ka vana välisuks. See asub tornialuse ruumi ja pikihoone vahel. Praegune välisuks on restaureeritud juba möödunud sajandil.
Torni korrastamisega pole koguduse mured pühakoja pärast lõppenud. 20 aastat tagasi sai pikihoone peale uue kivikatuse. Kuid tänaseks on seal juba osa kive katki. “Tuul poeb kividele alla, sest on siin väga lage koht. Loodetavasti saavad tornis töötavad mehed ka kive vahetada. Kahjuks ei saa katusel käia ning töödeks on tarvis ilmselt tõstukit,” ütleb Margus Kirja.
Õpetaja Margus Kirja näitab paekivist ristimisnõud. TEAVE: Paest ristimiskivi Jõelähtmel
• Lisaks torniremondile on Jõelähtme kirikus veel teinegi uudis. Valminud on arhitekt Illar Kannelmäe kavandatud ristimiskivi. “ Kannelmäe oli väga paljude kirikute korrastaja, arhitekt ning minu hea sõber. Kivi kinkis kohalik noor pere, kes selleks oma pulmade ajal korjanduse tegi,” ütleb Margus Kirja.
• Noore perega jäi kokkulepe, et kivi pühitsetakse koos nende esimese lapse ristimisega. Kivil on Maarja märk ehk liilia ning Eestis kasvav taim-maarjalepp. “Mina kavandasin ringikujulisele jalale ka kolm kala,” lisab Kirja.
• Paekivi on pärit Lääne-Virumaalt Inju mõisa kõrval asuvast kivimurrust. Sealset kivi kasutati viimati Tsaari-Venemaa ajal Peterburi paleede kaunistamisel.
• Ristimiskivi on käsitsi tahutud ettevõttes Linnakivi OÜ ning on nende kingitus kogudusele. Kannelmäe kavandi järgi on valmistatud ka kiriku nn. küünlapuu.
• Vaata lisa: maarjakirik.ee https://www.facebook.com/maarjakogudus/
