Nii pea, kui suurveed on taandunud, alustatakse sel kevadel Jõelähtme jõe puhastamist. Põllumajandusameti Harju keskuse poolt juhitav projekt kestab kaks aastat, tänavu tehakse vette langenud puidust ja setetest puhtakse 9-kilomeetrine lõik.
Jõe puhastamist alustatakse Anija vallast Alavere lähedalt ning liigutakse allavoolu. 9-kilomeetrine lõik loodetakse puhastada tänavuse aasta jooksul. „Põhilised tööd on truupide väljavahetamised, puittaimestiku likvideerimine, jõesängist puidu likvideerimine ja loomulikult settetööd,“ loetleb põllumajandusameti Harju keskuse juhataja Sulev Taul.
Järgmisel aastal jätkatakse Jõelähtme jõe puhastamist, siis alustatakse Rätlast ning liigutakse läbi Raasiku Kostiverre. Selle lõik on märksa pikem, 19,4 km. „Selle lõigu projekti saame varsti kätte, uurimistöö on tehtud, proovime järgmisel aastal pihta hakata,“ ütleb Taul.
Esimese, 9-kilomeetrise lõigu puhastamine läheb maksma 60-70 000 eurot. Enamus töid tehakse Euroopa Liidust saadava rahaga.
Probleemid lõiguti
Tauli sõnul sõltuvad puhastustööd vee tasemest. „Iga ilmaga tööd teha ei saa, peab tegema veevaesel ajal,“ märgib ta. „Osa töid saab juba praegu teha, näiteks puidu likvideerimine kallastelt.“
Töid teeb esimesel lõigul Järva Teed AS, projekteeris AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi.
Viimati tellis põllumajandusameti Harju keskus töid Vääna jõel. Nagu sealgi, on Jõelähtme jõel probleeme lõiguti, eriti metsavahelistel lõikudel, kus on palju puitu jõkke langenud ning vee vool takistatud. „Jõega on selline lugu, et tasastes kohtades kipub sete akumuleeruma,“ selgitab Taul. „Kui jõgi läheb metsast läbi, on eriti palju probleeme, sest sinna ei saa ka masinaga õieti ligi.“
Probleeme võib masinatega tekkida ka inimasustusega piirkondades. „Tööd mõjutavad kindlasti neid, kes vahetult jõe ääres elavad,“ lausub Taul. „Läheme Raasiku alevikust läbi (seda järgmisel aastal – M.T.), ootame mõistvat suhtumist, sest kalda ääres tuleb rippuvaid puid alla lasta.“ Probleeme võib tema sõnul tekkida eramaadel, kus jõeäärne on kinni ehitatud.
Vanad projektid kadunud
Jõel pole segavaks elemendiks ainult looduslikud tõkked, näiteks tahab põllumajandusamet lammutada ka Kostiveres paikneva nõuka-aegse veeregulaatori, mis ilmaasjata vett paisutab. Probleemiks on vanade projektide puudumine. „Samas me teame, mille jaoks see on kunagi ehitatud – sellega paisutati jõge ja juhiti vesi harukraaviga Maardu järve. See oli mõeldud Maardus asuvate vabrikute tarbevee jaoks,“ selgitab Taul.
See, kuidas hanke võitja Järva Teed AS töid teostab, on ettevõtte enda asi, põllumajandusamet selles osas ettekirjutusi teha ei saa. Vääna jõe puhastamisel kasutati veel liikuvat masinat, järvakatel sellist tehnikat pole.
Peale Jõelähtme jõe puhastatakse põllumajandusameti Harju keskuse eestvedamisel lähemal ajal ka väiksemaid vooluveekogusid. Korda tehakse 3,7 km ulatuses Nabala peakraavi, lisaks puhastatakse Alaveres Vilama peakraav, Aruküla peakraav ja Padise vallas asuv Hatu peakraav.
Põllumajandusamet julgustab raha taotlema
• Samal ajal kui põllumajandusamet Harjumaal eesvoole korda teeb, peaksid ka maaomanikud oma maadel asuvaid kraave korrastama. Selleks on PRIAs eraldi meede 4.3, „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“, kust saab eesvoolukraavide ja kuivendussüsteemide korrastamiseks raha taotleda.
• Sulev Tauli sõnul peaksid põllumajandusega tegelevad ettevõtjad ja mittetulundusühingud seda tegema, sest eurorahad lõppevad 2020. aastal.
• „Maaparandussüsteemid ongi selleks, et liigniiskeid maid kuivendada. Kui lasta neil nässu minna, siis on väga kallis hakata neid uuesti korda tegema,“ ütleb ta. „Summad on piisavalt suured ja neid tasub taotleda.“
• Eramaaomanikel, kelle maadelt üks kraav läbi jookseb, tasub Tauli sõnul omavahel kokku leppida või moodustada ühistu ning taotleda raha koos.
