Peale viite aastat toimub 23. mail kell 17 Jägala joa ürgorus taas Jõelähtme ja Kuusalu valla ühine laulu- ja tantsupidu, kandes nime “Allikat kuulates”.
Allikas, kosutav ja karge läte, on toitjaks paljudele jõgedele, mis voolavad oma teil tasa või häälekalt, vaiksel vulinal või jõudsal veekeerukohinal. Elujõel rännates ei väsi ta selle jõe lähtest – eluallikast – joomast, sest elujanu ei lõpe – ei peatu. Hetkeks lõpeb ränd, vesi on voolanud uude lättesse, saanud uueks, puhtaks, selgeks alguseks.
Allikas
Ly Seppel
Sulame õige selleks rippuvate
okstega kuuseks
naljakaks suureks kuuseks
mis allikat valvab
Vesi voolab siis alati välja me
südame juurest
ja meie seisame, seisame sada
aastat ta kaldal
ning allikas ikka voolab välja me
südame juurest
Igal õhtul selgesse vette
upub tähtede lend
Igal õhtul allikat kuulates
kuulame iseeend
Just sellest Ly Seppeli luuletusest inspireerituna ongi kantud tänavuse peo teema „Allikat kuulates“. “Sattusin juhuslikult seda luuletust lugema, tekkis selge äratundmine – täpselt selline koht, nagu on kirjeldatud luuletuse esimeses salmis, on meil Jõelähtmes olemas! Jõelähtme vana silla juures tuleb allikana maapinnale Jõelähtme salajõgi, mille ümber kasvavad rippuvate okstega suured kuused, käisin seal lapsena tihti mängimas,” räägib peo kunstiline juht Karin Soosalu. Õige varsti ilmnes ka seos Kuusalu vallaga – nimelt täitub tänavu 135. sünniaastapäev tuntud allikate uurijal Gustav Vilbastel, kes on Kuusalu valla juurtega.
Laulu- ja tantsupeol tuleb esmaettekandele ka kaks spetsiaalselt selle päeva tarbeks loodud koorilaulu. Silver Sepp on viisistanud Ly Seppeli luuletuse “Allikas”, mis on meie peo tunnuslugu ja seda laulab ühendkoor ning Karin Kuulpak on viisistanud Ernst Enno luuletuse “Õhtul”, mida laulab segakoor.
Peole on registreerunud üle 800 laulja ja tantsija. “Osalejate arvu vaadates tekib juba suure peo tunne,” sõnab Karin Soosalu naeratuse saatel ning loetleb kiirelt üles, et ainuüksi koolilapsi on tantsimas 16 rühma, täiskasvanute tantsurühmi on kokku 12.
“Mudilas- ja lastekoore on 10, noorte- ja segakoore kokku 8. Jõelähtme ja Kuusalu muusikakooli pillimängijatest paneme kokku 35-liikmelise orkestri. Väga tore on see, et meie peol osalevad ka rahvamuusikud,” rõõmustab peo kunstiline juht.
Meie peo repertuaari on aidanud valida Taavi ja Niina Esko, Aive Skuin, Leili Värte, Ott Kask, Eelika Krasmus, Krista Kukk, Erika Põlendik, Mirjam Sirkas ja Tiiu Aasa. Ees ootavad mitmed ühisproovid, et maikuuks saaks laulud kõlama ja tantsud selgeks.
Pidu korraldab Jõelähtme vallavalitsus. Peo idee autor ja lavastaja on Karin Soosalu, kunstnik Kaisa Kukk, projektijuht Irina Pärila.
Jõelähtme pidude loost
• Kuusalu ja Jõelähtme valla ühine laulu- ja tantsupidu on välja kasvanud Jõelähtme valla laulupäevast, mis on toimunud Jägala joa ürgses jõesängis juba aastast 1979. Laulupäeva traditsiooni algatajateks olid Elsa Rikandi, Maie Jakobi ja Elve Toome.
• 2012. aastal toimus peo korralduses oluline muudatus: Jõelähtme laulu- ja tantsupeoga ühinesid Kuusalu valla laulukoorid ja rahvatantsurühmad.
• Kahe valla esimene ühine laulu- ja tantsupidu toimus 2. juunil 2012 Jägala joa ürgorus ning kandis nime “KaRukellad helisevad”. Kontserdi läbivaks teemaks oli loodus ja kodu ning peo teemaga juhiti tähelepanu Ruu ja Kodasoo külade võitlusele piirkonda kaevanduste rajamise vastu. Laulupäevale oli registreerunud 22 erinevat laulukollektiivi 435 lauljaga ja 19 tantsurühma 257 tantsijaga.
• Kavasse valitud lauludesse ja tantsudesse oli sisse põimitud mõtisklused looduse haprusest ja ilust, elu võimalikkusest selle keskel ja tulevikulootustest. Esiettekandele tuli Erki Meistri sulest spetsiaalselt sellele laulupäevale kirjutatud uudisteos “Karukellad helisevad”, mille sõnade autoriks on Ruu küla elanik Jaan Tepp.
• Järgmine kahe valla ühispidu ehk 25. pidu toimus 30. mail 2015 Kuusalu staadionil ning kandis nime “Regilaul ja karuäke”. Peo teema oli inspireeritud muusika-aastast ning pühendatud ka Kuusalu valla aukodanikule Veljo Tormisele, kes tähistas sel aastal 85. sünnipäeva. Veljo Tormis oli helilooja, kelle helilooming tugines suuresti eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Köstri ja organisti peres üles kasvanud helilooja tõi eheda regilaulu tagasi laulukooride lauluvarasse ning väga suur osa pärimustantsudest on kogutud just Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna küladest.
• Peost võtsid lauljate-rahvatantsijatena osa üle 800 Kuusalu ja Jõelähtme valla inimese. Spetsiaalselt selle peo jaoks valmis laul nimega “Lauluäke”, mille sõnade ja viisi autor on Kadri Voorand.
