Juulis koondati Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Vello Tamm, samuti lahkus büroo juhataja Vambo Kaal. Maakonnas oli tekkinud justkui võimuvaakum, polnud kellegi poole pöörduda.
Selle nädala esmaspäevast töötab Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tegevdirektorina endine Harju maavalitsuse arengu ja planeerimisosakonna juhataja Joel Jesse.
Kas esmaspäeval, 16. oktoobril, sai Harjumaal võimuvaakum otsa?
Joel Jesse: Mina küll ei ütle, et Harjumaal oleks olnud võimuvaakum, kõik funktsioonid on toiminud. Samas ei saa eitada, et mõningat segadust on ümberkorraldused kaasa toonud. Aga suurte ümberkorralduste ajal on mõningane segadus paratamatu.
Teid valis HOLi juhatus uueks tegevjuhiks. Kui suur oli juhatuse üksmeel otsuse tegemisel? Küsin sellepärast, et viimastel kuudel ei olnud HOLi juhtkonnas enam üksmeelt.
Tegevdirektori ametikohale kandideeris minule teadaolevalt 32 inimest, kuus kandidaati kutsuti vestlusvooru. Kui mina juhatusega vestlemas käisin, oli enamus juhatuse liikmetest kohal.
Milline on Teie visioon?
Nüüd, kus on lõpule viidud haldusreform, ei jää tulevikus enam ka 15 omavalitsuste liitu, sest ainuüksi mõnes maakonnas on peale haldusreformi alles jäänud ainult üks omavalitsus, mõnes kolm. Eestis oleks mõistlik moodustada kuus regionaalset omavalitsuste liitu, maakonnad säiliksid, seega üks regionaalne omavalitsuste liit haldaks mitut maakonda. Regionaalse jaotuse kavandamisel, mis töötaks edukalt ja pikaajaliselt, tuleb arvesse võtta paljusid erinevaid aspekte, mitte lähtuma vaid elanike arvust sealses piirkonnas. Olulised on ka geograafilise asendi ühtsus, ajaloolised piirid, piirkondlikud ühishuvid, kultuuriline sidusus ja identiteet, sotsiaalmajanduslikud tingimused jne. Sama regionaalset jaotus oleks mõistlik rakendada ka kõigile teistele riigiasutustele (nt politsei- ja piirivalveamet, keskkonnaamet, maanteeamet jne). Selline lähenemine muudab riigivalitsemise selgemaks, loogilisemaks ja arusaadavamaks nii riigile, omavalitsustele kui ka kodanikele.
Eestis oleks mõistlik moodustada kuus regionaalset omavalitsuste liitu.
Kõlab väga idee moodi, millega Harju maavalitsus aasta tagasi avalikkuse ette tuli.
Nõus, seda me nägime juba maavalitsuses aastaid tagasi, et 15 maavalitsust on Eesti jaoks liiga palju ning seda lähenemist toetasid hiljem ka teised maavalitsused. Nüüd jõuab see ehk ellu, aga natuke teisel kujul.
Maavalitsus oli/on riiklik institutsioon, omavalitsusliit aga mittetulundusühing, kel pole reeglina just palju mõju ja võimu.
Nii ei saa kindlasti väita, et omavalitsusliitudel ei ole staatusest lähtuvalt reeglina mõju ega võimu. Olen nõus, et tulevikus tuleb kindlasti kaaluda omavalitsute liitudele avalik-õigusliku staatuse andmist, seda eriti valguses, kus maavalitsused on likvideeritud ja riigi poolt antakse paljud ülesanded kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks. Tänase maavalitsuste reformi käigus lahutatakse maakonna arengu kavandamine ruumilisest planeerimisest, mis ei ole korrektne ja tuleks tulevikus uuesti ühendada, aga see võib eeldada avalik-õigusliku staatuse küsimuse lahendamist eelnevalt.
Kas tunnete ennast juba peatse maavanemana?
Kindlasti mitte. Mina olen ja jään omavalitsusliidu, see tähendab organisatsiooni tegevjuhiks, kelle ülesanne on organisatsiooni juhtimine. Kui omavalitsuste liidud otsustavad tulevikus ühiselt üle võtta maavanema tiitli, siis sellisel juhul saame rääkida sellest, et seda tiitlit võiksid kasutada tänased omavalitsuste esimehed, aga sellest on veel täna kindlasti vara ja ennatlik rääkida.
Rääkides ruumilisest planeerimisest, siis millised on omavalitsusliidu nägemus lähiaja projektidest?
Nagu eelnevalt rääkisin siis ruumiline planeerimine liigub täna rahandusministeeriumisse. Omavalitsuste liit võtab maavalitsuselt üle olemasolevad välisprojektid, kus maavalitsus täna partner on, nt PASSAGE, Fin Estt Link. FinEst Link on Kesk-Läänemere programmi projekt, mis on Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna linna, Harju maavalitsuse (uuest aastast HOL), Soome transpordiagentuuri, Helsingi linna ja peapartnerina Helsinki-Uusimaa Liidu koostööprojekt Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvus- ja teostatavusanalüüsi läbiviimiseks. Uuringu tulemusi esitletakse juba 2018. aasta veebruaris. Antud uuringu eelduseks oli püsiühenduse eeluuring, mis valmis 2015. aasta alguses ning mille esialgsed tulemused kinnitasid, et teatud eelduste olemasolul on püsiühendus teostatav ja tasuv 35 aastaga. Üks eeldus oli Euroopa Liidu 40% toetus, mille suurusjärk on sarnane analoogsete püsiühendus projektidel Taanis.
Lisaks on maavalitsus saanud Kesk-Läänemere programmilt positiivse rahastuse otsuse välisprojektile SUMBA (jätkusuutlik linnaliikuvus ja ränne Läänemere linnades). Harju maakonnas on plaanis läbi viia Tallinna ümbruse kergrööbastranspordi (trammivõrgu) tasuvusuuring. Jätkusuutlik ühistranspordiskeem eeldab jalgratturite, jalakäijate jms nägemist terviku osadena.
Kui pikast perspektiivist me räägime?
Kergrööbastranspordi võrgu puhul 20–30 aastast, mis linna planeerimisel ei ole pikk aeg.
Ruumilisest planeerimilisest ja välissuhtlusest rääkisime, millised ülesanded omavalitsusliidule veel lisanduvad?
Nagu mainitud, siis arendusülesanded, rahvatervis ja siseturvalisus, liikluskomisjon ning ühtlasi räägitakse, et hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise ja kohaliku omaalgatuse programm (KOP) menetlemine võib tulla ühiseks täitmiseks, aga vaatame, kõik otsused programmide osas ei ole veel lõplikud.
Kui palju inimesi HOLis tööle hakkab?
Täna töötab HOLis koos minuga neli inimest ning tulevikus tõenäoliselt suureneb koosseis orienteeruvalt viie inimese võrra.
Kuidas hakkab toimuma seni riigi kanda olnud ülesannete rahastamine? Seni elas HOL ju põhiliselt liikmemaksudest.
Täiendavate ülesannete täitmiseks on igale maakonnale riigieelarvest ette nähtud vahendid. Meie maakonnale eraldatakse tänaste teadmiste põhjal arendustegevuse, rahvatervise ja turvalisuse ning kultuuri ülesannete täitmiseks orienteeruvalt 256 000 eurot.
Mis on praegusel kiirel, aga huvitaval ajal Teie suurim soov?
Minu suurim soov on näha seda, et omavalitsuste liidud kujunevad tugevateks regionaalseteks organisatsioonideks ning maakondade ruumiline planeerimine tuleb rahandusministeeriumist tagasi regionaalsele tasandile.
