„Selle ansambli sünd on üks tore lugu. Avastasin, et minu kolleegide hulgas on palju muusikaga seotud inimesi, kes kõik mängisid täiesti erinevaid pille. Mis aga peaasi – kõigil oli piisavalt hasarti ja tahtmist ansambel teha.“

Nii meenutab vallajuhtide ansambli õhinapõhinal sündi selle trummar, igapäevaelus Saku vallavanem Marti Rehemaa. Esimest korda prooviti kokkumängu natuke enne koroonaaega, mil valla ürituse tarvis üllatusesinemiseks harjutama hakatigi. Ja kui üritusel vaheaja teinud professionaalsete muusikute ansambel lavalt lahkus, läksid valla juhtivtöötajad asemele. Esimene avalikule ettekandmisele tulnud lugu oli Fixi kuulus „Tsirkus“. Et kuulajate aplaus ei tahtnud vaibuda, siis kobistati ansambli trompetimängija, abivallavanem Tanel Otsa meenutamist mööda veel teinegi laul esitada. „Aga see oli ka kõik, mis tol korral oskasime,“ naerab abivallavanem.

Kuna publikule meeldis ansambli esinemine sama palju kui esinejatele endile, ka oli enamik ansambli liikmetest varem muusikat õppinud, siis otsustati jätkata. Ega nimegi otsimisega palju pead murda tulnud. Selgeksõpitud „Tsirkus“ algab sõnadega „Ja minu najal …“ Valla 155. sünnipäeva peol lava taga esinemist oodates seostas ansambli tromboonimängija Randar Lohu nagu muuseas need sõnad ansamblis osalejate ametitega. Kõik ansambli liikmed – valla või selle allasutuste juhid – tunnetasid ühtmoodi: asutuse töö seisab paljuski asutuse juhi najal. Ja nii saigi nimeks Jaminunajal.

Kelle najal ansambel seisab?

Nelja tegutsemisaasta jooksul on ansambli koosseis Tanel Otsa kinnitusel valdavalt samaks jäänud. Lisaks vallavanem Marti Rehemaale, abivallavanem Tanel Otsale ja finantsjuht Randar Lohule lööb ansamblis kaasa Saku spordikeskuse juhataja Laura Viiroja, kes mängib viiulit ja kitarri ning on ansambli üks solistidest. Raamatukogu direktor Eva Ventser on teine trummar, mängib muid löökpille ja laulab, valla kultuurijuht Maria Mänd mängib klahvpille. Jaminunajal põhisolist on aga Saku gümnaasiumi koolijuht Keit Fomotškin. Valla kultuurikeskuse juhataja Tõnno Piigli esimene eelistus on soolokitarr, aga musikaalse inimesena mängib ta vajadusel ka teisi pille. Muusikakooli direktor Tauno Valdna puhub flööti, kuid ansamblis on ta rohkem basskitarristi eest.

„Põnevamaks teeb mängimise see, et mitmed professionaalset muusikalist haridust saanud kolleegid mängivad enda jaoks hoopis võõrast pilli. Aga see meid lõbusalt koos musitseerima panebki,“ arvab trummarist vallavanem Marti Rehemaa, kes on muusikahariduselt hoopis trompetimängija.

Vahel kaasab Jaminunajal ka külalissoliste, ikka vallajuhtide hulgast. Seni on koos ansambliga esinenud naabrimehed: Kiili vallavanem Aimur Liiva ja Saue vallavanem Andres Laisk.

Kuulsus tuleb tasapisi

Ansambli liikmed, olles põhitööga hõivatud, eriti tihti koos harjutada ega uusi lugusid õppida ei saa. „Ega me väga tihti esinegi, ehk paar korda aastas. Ja enne esinemist siis teeme ka proovi,“ kõneleb Tanel Ots. Suurim üritus, kus ansambel ikka oodatud, on valla jaanituli – seal mängitakse kogu sett, kaheksa-üheksa lugu. Kui aga tagasi plaksutatakse, siis kogu repertuaar, mida nüüdseks on Tanel Otsa kinnitusel juba tosina jagu.

„Kuna me siiani pole oma lühikeste esinemiste eest tasu küsinud ega ka midagi spetsiifilist ansambli tegemise jaoks ostnud – kasutame kas valla kultuurikeskuse pille või isiklikke instrumente –, pole meie musitseerimine vallale mingeid kulusid tekitanud,“ teab vallavanem Marti Rehemaa.