Annika ja Ändy Piip hakkasid Saku valda Jälgimäe külla kodu looma kuue aasta eest. Kui Harjumaa Omavalitsuste Liit tänavu Harjumaa kauneima kodu konkurssi korraldas, pälvis see eripreemia originaalsete ideede ja lahenduste eest.
Varasemalt Saku alevikus elanud perekond Piip alustas kodu rajamist Jälgimäe külla 2014. aastal. Kui nende krundi suuruseks Saku alevikus oli vaid 1000 ruutmeetrit, siis Jälgimäel on perel ruutmeetreid lausa 20 000.
“Kui me siia tulime, oli siin suur võsa ja rägastik. Ma tegin kirvega metsa sisse “akna” ja hakkasin siis platsi suuremaks võtma,” meenutab Ändy uut algust.
Raadamisele läks lepa ja toomingavõsa. “Suured puud, nii palju kui me vähegi saime, jätsime alles,“ lisab peremees.
Suurte puude all peab ta silmas mände ja tammesid.
Aia võlu
Piipude 204-ruutmeetrine elumaja on õhk-vesi küttel. Selle kõrval paikneb 80-ruutmeetrine abihoone, kus on peremehe töötuba ja kus valmivad kõik ägedad ideed ja lahendused. Millega nutikas kodu siis üllatab?
Aia uhkuseks on kaheteistnurkne kasvuhoone, mille karkassi valmistas peremees haavapuidust kaubaaluste põõnadest. Klaasi asemel katab karkassi kihiline plastik – makroloon. Hoone läbimõõduks on kuus meetrit, kõrguseks kolm ja pool.
Kasvuhoones võrsuvad tomatid ja viinamarjad. Lisaks päikesele soojendab ruumi infrapuna küttelamp võimsusega 11 kilovatti. Seetõttu saab kasvuhoones koosviibimisi korraldada ka jahedamal ajal, et ampsata näiteks küpsist ja rüübata peale teed.
“Kui me siia tulime, oli siin suur võsa ja rägastik. Ma tegin kirvega metsa sisse “akna” ja hakkasin siis platsi suuremaks võtma.”
Kasvuhoone kõrval puidust kastides kompostmulla sees kasvavad porgandid, herned, kurgid, maasikad, sibulad, redised, küüslauk, petersell ja till.
Raadamise käigus leitud suuremad ja väiksemad graniitkivid on kokku lükatud kiviktaimlateks. “Taimla servas kasvab üks igavesti äge taim nimega tääkliilia. Ise paljundasin suure taime juurest,” kiidab perenaine.
Aeda kaunistavad arvukad linnumajad. ”See on kuldnokageto,” viskab Annika nalja. Ändy teab, et aias elutsevad ka musträstas ja lepalind.
Kümme aastat katseaega
Väike maja aia nurgas on mõeldud pere vanima tütre maalimisharrastuse tarbeks. Akende suured karastatud klaasid sai Ändy siis, kui Saku alevikus vallamaja gümnaasiumiks ümber ehitati.
Maalimismaja seinal on kunstlilledest pärg ja kaks võtit. Ehkki nii Annika kui Ändy on 44-aastased, jõudsid nad abielusadamasse alles mullu 9. augustil. Päeval on sümboolne tähendus. Tuttavaks said nad nimelt 9. augustil 2009. “Kümme aastat oli mul katseaega,” viskab perenaine nalja.
Maalimismaja taha on kerkimas terrass, plaan on ehitada tünnisaun ja pitsade küpsetamise ahi. Ahi tehakse Fibo plokkidest ja pooleks saetud malmvannist.
“Mul üks tuttav ütles, et tal on garaažis vana veneaegne malmvann, et ta ei oska sellega midagi teha, et sina, Ändy, kindlasti mõtled välja,” naerab mees.
Eraldi majake on kalade suitsutamiseks. Pere lemmikkalaks on rääbis, mis valmib kolme-nelja tunniga.
Peremehe hing igatseb tiigi järele. “See võiks olla selline, kust ka tuletõrje vett saab võtta,” on ta samas praktiline.
Laste nimel
Et pere lapsed on vanuses 5, 7 ja 9, on pereisa püsitanud haava servamata lauda ja toomingaoksi kasutades ka kaks kena mängumaja.
Ühe majakese räästa all ripuvad kolbad. “Üks on vist lamba, teine rebase kolp. Need on siit metsast välja tulnud,” ütleb peremees.
Nagamannide tõeliseks rõõmuks on aga laudadest, puupakkudest, köitest ja vanadest autokummidest tehtud ronimisrada. “Väikestel lastel peab olema kogu aeg tegevust. Kui neil tegevust ei ole, siis neil hakkab igav ja siis nad hakkavad pahandust tegema,” arvab perenaine.
“Ma YouTube’ist nägin mingeid ninja rajatisi. See on põlvedele hea, arendab tasakaalu,” selgitab Ändy ronimisraja sünnilugu.
Laste rõõmuks kerkib elumaja kõrvale männilaudadest lausa mereröövlilaev. “Ta kogupikkus on kaheksa ja pool meetrit, laius kaks ja pool meetrit,” täpsustab Ändy.
“Selle ma planeerin seest ära soojustada ja aknad ette panna. Järgmiseks kevadeks on see valmis,“ lubab mees laeva kohta.