Millest mõtleb Harjumaa jahipealik Rein Sõitja püssiga metsa minnes? Kas nagu tavajahimees – saaks aga saagile pihta? Või tuleb meelde jahiplaan, vähenenud ulukite arv, sigade katk…?

Harjumaa jahindusklubi esimees Rein Sõitja: Kui tavajahimehena metsa lähen, mõtlen ikka ennekõike saagist. Ja Harjumaa jahindusklubi esimehena tean, et seis ulukitega – kui muidugi sead välja arvata – on Harjumaal hea. On küttimiseks piisavalt põtru ja metskitsi.

Ehk nimetate konkreetsed arvud?

Põtrade arvukus on paaril viimasel aastal küll vähenenud, olles praegu 250–300 ringis. Metskitsede arvukus aga stabiilne, küündides 1500-ni.

Milline on jahilimiit sel hooajal põtradele ja kitsedele?

Harjumaal kütiti eelmisel jahihooajal 139 põtra, sama suureks jääb see arv tõenäoliselt tänavugi. Riiklikku survet küttimiseks, et uluki arvukust vähendada, põtradele pole.

Metskitsi lasti läinud hooajal 630–640, eks sama arv või natuke rohkem kütitakse tänavugi. Metskitsedel on ka riiklikult väike surve peal.

Mida tähendab riiklik surve?

Autod lähevad kiiremaks, teed laiemaks. Aina enam toimub kokkupõrkeid. Nende vältimiseks peame ulukite arvu kontrolli all hoidma.

Lihtne näide: kui aastas laseme 500 metskitse, siis teist sama palju registreeritakse kitsede surmasid autorataste all.

Mäletatavasti tuvastati Eestis esimene Aafrika seakatku surnud siga 2014. aastal Valgamaal. Viimane farm, kus sead hävitamisele läksid, oli sel suvel Kiilis. Milline on sigade seis metsas?

Eelmisel jahihooajal oli sigade küttimise plaan 600 looma, lasti 230. Tänavu aasta algul loendasime 140 metssiga ja lootsime nii palju ka küttida, aga tegelik seis on nii, et jah – loomi on küll nähtud, aga midagi küttida pole. Metssigadega on nullseis.

Kui palju headel aegadel enne Aafrika katku sigu kütiti?

Headel aegadel lasti sigu ikka üle 1000 isendi. Jahimeeste jaoks ilus aeg. Siga oli siis see peamine bisnessloom, mille arvelt jahiseltsid oma jahimajad üles ehitasid. Nüüd on selleks bisnessloomaks saanud põder, aga nende arvukus on piiratud.

Palju kõneldakse karudest; milline on karude seis Harjumaal ja kas on piirkondi, kus nad ka kurja teevad?

Karusid on sellel aastal Harjumaal loendatud 38, enamasti suurtel metsaaladel. Sügise alguses trügisid nad – tõenäoliselt äsja ema juurest ära aetud noored karud – ka Tallinna külje alla. Kiili vallas on karude kahjustusi märgatud, ka Patikal Rae vallas mõnisada meetrit Tallinna-Tartu maanteest. Karude küttimiseks antakse aastas kuus luba. See käib suurkiskjate komisjoni kaudu, maakondlikul jahiseltsil pole siin sõnaõigust.

Kuidas on lood huntidega?

Hunte on ka Harjumaal liikumas nähtud, aga kurja pole nad viimastel aastatel teinud. Igal aastal laseme kümne ringis, sellega ohjame huntide arvukust. Peamiselt on neid nähtud Vaidast allpool Lõuna-Harjumaal.

Mis on Harjumaa jahipealiku enda uhkeimaks trofeeks?

Karu eest on mul kuldmedal. Jahindusest natuke kaugemal olevale inimesele olgu teada, et karul hinnatakse koljut ja nahka, samuti on mul kodus hõbedased kitsesarved.